Lühikese QT sündroom (SQTS): sümptomid ja ravi

Lühike QT sündroom (SQTS) on haruldane südamehaigus, mis mõjutab südame elektrisüsteemi ja võib põhjustada ohtlikke südame rütmihäireid. Selle sündroomi peamisteks sümptomiteks on pearinglus, minestamine, südamepekslemine ja isegi äkksurm. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi on olulised, et vältida tõsiseid tüsistusi. Ravi võib hõlmata ravimeid, südamestimulaatori paigaldamist või isegi elektrokardiogrammi kontrolli. On oluline mõista selle haiguse sümptomeid ja riskitegureid ning otsida õigeaegselt arsti abi.

Lühikese QT sündroom (SQTS) on haruldane geneetiline haigus, mis mõjutab teie südant. SQTS-is on aeg teie südame kokkutõmbumise, lõõgastumise ja uuesti kokkutõmbumise vahel ebaregulaarselt väike. Mõned inimesed, kellel on SQTS, tunnevad nõrkust või peapööritust. Teistel pole sümptomeid. Pöörduge oma tervishoiuteenuse osutaja poole, kui teil on SQTS-i märke.

Ülevaade

Mis on lühikese QT sündroom?

Lühikese QT sündroom (SQTS) on äärmiselt haruldane geneetiline häire, mis põhjustab ebaregulaarset südamerütmi. SQTS-is ei võta teie südamelihasel löökide vahel taastumiseks nii kaua aega kui tavaliselt. Teie südamelöögi osa, mida nimetatakse QT-intervalliks, on ebaregulaarselt lühike.

SQTS võib põhjustada arütmiaid, mille puhul võite tunda pearinglust, minestamist või südamepekslemist. Rasketel juhtudel võivad need isegi põhjustada südameseiskust (süda seiskub) ja südame äkksurma. Kui teil on SQTS-i nähud, on oluline pöörduda ravi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja poole.

Mis on QT-intervall?

Tervishoiuteenuse osutajad mõõdavad südamelööke elektrokardiogrammi (EKG) abil. See test hindab teie südame elektrilisi signaale. EKG-l tähistavad konkreetsed pingelained – P, Q, R, S ja T – iga südamelööki.

Kui veri voolab läbi teie südame, liigub see teie ülemisest paremast südamekambrist (atriumist) alumisse paremasse südamekambrisse (vatsakesesse). Veri voolab, sest elektrilised signaalid käsivad teie kodadel ja vatsakestel pigistada (kokkutõmbuda) ja lõõgastuda.

P, Q, R, S ja T lained EKG-l näitavad:

• P laine: Elektriline signaal käsib teie kodade kokkutõmbumist.
• QRS kompleks: Elektriline signaal käsib teie vatsakestel kokku tõmbuda.
• T-laine: Teie vatsakesed taastuvad signaalide vahel.

Aeg QRS-kompleksi alguse ja T-laine lõpu vahel on QT-intervall. Tavaliselt on QT-intervall vahemikus 0,35 kuni 0,45 sekundit. SQTS-is on QT-intervall alla 0,34 sekundi.

Mis vahe on pika ja lühikese QT sündroomi vahel?

Lühike QT sündroom on ebaregulaarselt lühike QT-intervall, tavaliselt alla 0,34 sekundi. Pika QT sündroom on ebaregulaarselt pikk QT-intervall, tavaliselt üle 0,45 sekundi.

Kes võib saada lühikese QT sündroomi?

Lühikese QT sündroom on äärmiselt haruldane haigus. Eksperdid ei tea täpselt, kui paljudel inimestel on lühike QT sündroom.

Mõned teadlased on märganud, et paljudel inimestel ilmnevad SQTS-i sümptomid esimesel eluaastal, kusjuures sümptomid ilmnevad uuesti täiskasvanueas.

Sümptomid ja põhjused

Mis põhjustab lühikese QT sündroomi?

SQTS on geneetiline. Võite selle pärida ühelt oma vanemalt. Või võib teil olla geenimuutus (mutatsioon), mis juhtub teadmata põhjuseta.

Millised on lühikese QT sündroomi sümptomid?

Umbes 4-l viiest SQTS-iga inimesest on kodade virvendusarütmia (AFib). Kodade virvendus on ebaregulaarne südamerütm, mille korral teie südame ülemistes kambrites (kodades) olevad elektrilised signaalid ei tööta korralikult. Teised sümptomid on südamepekslemine (peaaegu 1 inimesel 3-st), pearinglus ja minestamine või minestus (umbes 1 inimesel 4-st).

Mõnedel inimestel (ligikaudu 2 viiest) on SQTS-i esimene märk kahjuks südameseiskus või südame äkksurm, ootamatu südamefunktsiooni seiskumine vatsakeste virvenduse või ventrikulaarse tahhükardia tõttu, mis on mõlemad vatsakeste alumiste kambrite (vatsakeste) ohtlikud arütmiad. süda.

Diagnoos ja testid

Kuidas diagnoositakse lühikese QT sündroomi?

Arstid võivad diagnoosida lühikese QT-sündroomi, kui teil on EKG, mille QT-intervall on alla 0,34 sekundi. Samuti võivad nad kaaluda, kas teil on SQTS, kui teil on QT-intervall vahemikus 0,34 kuni 0,36 sekundit ja muud SQTS-i sümptomid.

SQTS-i diagnoosimiseks võib teie teenusepakkuja kasutada:

• Elektrokardiogramm et mõõta oma QT-intervalli.
• Geneetiline testimine SQTS-i põhjustavate geenimutatsioonide jaoks.

Juhtimine ja ravi

Kuidas ravitakse lühikese QT sündroomi?

Kardioloog (südamearst) ravib lühikese QT sündroomi. Teie kardioloog võib soovitada:

• Siirdatav kardioverterdefibrillaator (ICD). ICD annab teie südamele elektrilöögi, kui see tunneb ebaregulaarset südamelööki. ICD-d on SQTS-iga täiskasvanute jaoks üks usaldusväärsemaid ravimeetodeid.
• Ravimid. Teie teenusepakkuja võib soovitada arütmiavastaseid ravimeid, näiteks kinidiini. Alternatiivina võivad nad välja kirjutada flekainiidi (Tambocor) või ibutiliidi (Corvert®), propafenooni, amiodarooni, sotalooli või beetablokaatoreid, nagu metoprolool (Toprol XL®, Lopressor®) või karvedilool (Coreg®).

Hooldus Clevelandi kliinikus arütmiaraviLeidke arst ja spetsialistidLeppige aeg kokku

Ärahoidmine

Kuidas ma saan oma SQTS-i riski vähendada?

SQTS-i ei saa kuidagi ära hoida. Kuna see on geneetiline, ei saa te kontrollida, kas te seda saate.

Kui teil on SQTS, on oluline regulaarselt külastada kardioloogi (südamearsti). Kardioloog jälgib teie südame tervist. Need võivad aidata teil vähendada tõsiste SQTS-i tüsistuste, näiteks südame äkksurma riski.

Väljavaade / prognoos

Mis on lühikese QT sündroomi oodatav eluiga?

Lühikese QT sündroomi prognoos võib varieeruda. Mõnel inimesel põhjustab SQTS südame äkksurma. Hinnangud näitavad, et lühikese QT sündroomiga inimestel on 40-aastaselt 40% tõenäosus kogeda südame äkksurma, kusjuures suurim risk on vanuses 0–1 kuni 20–40 aastat. Kui SQTS esineb vastsündinu kuni 1-aastase vanuse vahel, võivad teenuseosutajad seda nimetada äkksurma sündroomiks (SIDS).

Kuid enamikul inimestel, kelle EKG-s on lühike QT-intervall (alla 360 millisekundi), EI OLE tingimata lühike QT-sündroom ja neil ei ole südame äkksurma ohtu. Lisaks ei esine mõnedel lühikese QT sündroomiga inimestel kunagi sümptomeid ja neil on tüüpiline oodatav eluiga. Kuna lühikese QT sündroomi esineb harva, uurivad eksperdid endiselt, kuidas lühike QT sündroom mõjutab oodatavat eluiga.

Teie tervishoiuteenuse osutaja võib teile pakkuda ravivõimalusi, mis aitavad teil haigusseisundit hallata ja vähendada tüsistuste riski.

Koos elamine

Mida peaksin veel oma arstilt küsima?

Samuti võite küsida oma tervishoiuteenuse osutajalt:

• Millised on lühikese QT sündroomi tunnused?
• Milliseid teste on vaja lühikese QT sündroomi diagnoosimiseks?
• Millised on ravivõimalused?
• Milliseid elustiili muutusi saan teha, et oma südame tervist parandada?
• Kui suur on tõenäosus, et ma edastan oma lastele lühikese QT sündroomi?

Lühikese QT-sündroom on haruldane geneetiline häire, mida iseloomustab lühike QT-intervall. QT-intervall on aeg, mis kulub teie südamevatsakeste kokkutõmbumiseks, lõõgastumiseks ja uuesti alustamiseks. Kui teil on ebaregulaarselt madal QT-intervall, võite tunda pearinglust, minestamist või südamepekslemist. Lühikese QT sündroom on tõsine seisund, mis võib viia südameseiskumiseni ja surmani. Kui teil on SQTS-i märke, pöörduge diagnoosi ja ravi saamiseks oma tervishoiuteenuse osutaja poole.

Kokkuvõttes on lühikese QT sündroom (SQTS) haruldane, kuid ohtlik seisund, mis võib põhjustada ootamatuid südameprobleeme ja isegi äkksurma. Selle sümptomid võivad hõlmata pearinglust, minestamist, südamekloppimist ja isegi krampe. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi on selle seisundi korral väga oluline, et vältida tõsiseid tüsistusi. Ravi võib hõlmata ravimite võtmist, südamestimulaatori paigaldamist või isegi ennetavat defibrillaatorit. On oluline pöörduda arsti poole, kui tekivad südameprobleemide sümptomid, et saada õige diagnoos ja ravi.