Kuidas BMI võib põhjustada värviliste inimeste tervisealast ebavõrdsust

bmiColor 1213563803 770x533

BMI ehk kehamassiindeks on üks levinumaid viise, kuidas hinnata inimeste tervist ja kehakaalu. Kuid kas teadsite, et BMI võib mängida olulist rolli värviliste inimeste tervisealases ebavõrdsuses? Uuringud on näidanud, et traditsiooniline BMI mõõtmise meetod ei pruugi olla sama efektiivne värviliste inimeste puhul, kuna see ei võta arvesse nende erinevaid kehaehitusi ja geneetilisi eripärasid. Seega, kui me tahame tagada tervisealase võrdsuse, on oluline muuta meie lähenemist BMI-le, et see oleks õiglasem ja täpsem kõikidele inimestele.

KMI tervise ebavõrdsus

Kui soovite inimesi rääkima panna, mainige lihtsalt kolme väikest sõna – kehamassiindeks (BMI). BMI on aastate jooksul olnud palju kuumal kohal. Selle kriitikud on öelnud, et see on vana kool, see ei tee vahet liigsel rasval, lihas- ega luumassil ega anna täpset pilti meie üldisest tervisest. Hiljuti lisandus hunnikusse veel üks probleem – BMI võib takistada värvilistel inimestel II tüüpi diabeedi riski varem hindamast.

Mida näitavad viimased uuringud

Hiljuti avastasid Ühendkuningriigi teadlased, et 2. tüüpi diabeedi suurema riskiga seotud BMI piirarv on erinevates patsientide populatsioonides erinev. Näiteks KMI 30 või üle selle seostati valgete inimeste suurema riskiga. Mustanahaliste jaoks oli piirarv 28 või rohkem. Lõuna-Aasia inimeste puhul oli see 23,9 või rohkem ja araabia päritolu inimeste kehamassiindeksi piirväärtus 26 või rohkem.

Probleem? Mõned tervishoiuteenuse osutajad võivad anda ainult soovitusi diabeediga seotud elustiili muutmiseks või ravivõimalusteks, mis põhinevad valgete inimeste riskitasemel. See tähendab, et mõned värvilised inimesed ei pruugi saada õigeaegselt vajalikku meditsiinilist sekkumist.

Psühholoog ja kaalujälgimise spetsialist Leslie Heinberg, PhD, MA selgitab, miks KMI-d ikka veel kasutatakse, ja annab näpunäiteid, kuidas värvilised inimesed saavad veenduda, et nad on vaatamata erinevustele õigel teel.

Kust KMI tuli?

Kehamassi arvutamise valem oli Belgia matemaatiku, astronoomi, sotsioloogi ja statistiku Lambert Adolphe Jacques Quetelet looming. Quetelet ei keskendunud ülekaalulisuse uurimisele, kui ta arendas välja nn Quetelet indeksi (teie kaal kilogrammides jagatud pikkuse ruuduga (meetrites) või kg/M2). Ta vaatas aastatepikkuseid kuritegevuse andmeid, mille ta koostas, et seostada kuritegevust sotsiaalsete tingimustega. Seda tehes märkas ta seost täiskasvanu pikkuse ja kaalu vahel.

1972. aastal andis Ameerika füsioloog Ancel Keys Quetelet Indexile uue nime, kuna arvas, et see valem on hea viis rasvumise tuvastamiseks. Ta nimetas seda kehamassiindeksiks.

“See on suhe, mis võtab arvesse pikkust, sest pikemad inimesed kaaluvad rohkem kui lühemad inimesed,” ütleb dr Heinberg. „See töötati välja rohkem aktuaaritabelite jaoks ja selleks, et teha kindlaks, millistel inimestel on suurem suremusrisk. See on midagi, mis on mõttekas, kui vaadata väga suurt elanikkonda. Kui vaatate miljoneid inimesi, siis teame, et teatud summast ületav KMI on seotud rohkemate terviseprobleemide või kehvema elueaga kui normaalses vahemikus ning väga madal KMI on samuti seotud terve hulga probleemidega. Kuid üldiselt töötati BMI välja suurte populatsioonide jaoks.

Dr Heinberg lisab, et tänapäeval tuginevad paljud organisatsioonid ja ettevõtted kindlustuse või meditsiiniliste protseduuride pakkumisel endiselt KMI-le.

KMI puudused

Dr Heinberg ütleb, et BMI võib olla tervisele üsna nüri vahend, kuna jätab võrrandist välja palju füüsilisi omadusi.

“See ei võta üksikisiku kohta paljusid asju arvesse. Võite küsida kelleltki tema pikkust ja kaalu ning see on väga lihtne hinnang võrreldes täieliku ja kõikehõlmava hinnanguga. Kui mõtleme inimese tervisele ja tema terviseriskidele, siis on abiks tema taustteabe arvestamine. Aga kui sa vaatad miljonit inimest, siis sa lihtsalt ei saa seda teha.

Dr Heinberg illustreerib seda, juhtides tähelepanu sellele, et paljudel professionaalsetel sportlastel peetakse KMI põhjal rasvumist, kuna neil on rohkem lihasmassi kui sarnase KMI-ga inimestel, kes ei ole nii aktiivsed. Võrdluseks, kuigi neil kõigil võib olla sama KMI, pole neil ilmselgelt sama tervis. Seega on KMI nagu üks värvitõmme kellegi tervise üldpildis.

Ja nagu uuring viitab, toob dr Heinberg mõned näited selle kohta, kuidas BMI võib takistada inimestel vajaliku hoolduse saamist.

“Kindlustusseltsid maksavad bariaatrilise kirurgia eest, kui inimeste KMI on üle 40 või kui nende KMI on 35 ja neil on vähemalt kaks kaaluga seotud terviseprobleemi, nagu kõrge vererõhk või II tüüpi diabeet. See muutub problemaatiliseks, kui keegi langeb oma etnilise kuuluvuse tõttu sellest vahemikust allapoole, kuna tal võib olla terviseprobleeme ja see võib saada kasu metaboolsest kirurgiast. See on vaid üks näide sellest, kuidas BMI võib hooldust vajavatele inimestele haiget teha.

Teisalt ütleb dr Heinberg, et BMI võib ka terveid inimesi negatiivselt mõjutada.

“Teisest küljest võib keegi olla üsna heas vormis ja metaboolselt terve, kuid graafiku järgi kukkumise tõttu avaldab tervishoiuteenuse osutaja neile teatud survet või sunnib teda kaalust alla võtma. Kahjuks võib see olla häbimärgistav kogemus. Ja kuigi see inimene on terve ja vormis, ei lange tema KMI päris alla selle, mida peetakse normaalseks.

Muud terviseriskide füüsilised märgid

Kuigi BMI on üks riskide mõõtmise viise, on dr Heinbergi sõnul ka teisi füüsilisi vihjeid, millele tuleb tähelepanu pöörata.

“Me teame, et sellised asjad nagu vööümbermõõt, talje ja puusade suhe ning ülekaalulised kohad võivad ainevahetushaiguste korral mängida veelgi olulisemat rolli,” ütleb ta.

Näiteks kui teil on õunakujuline või pirnikujuline kehakuju, on õunakujuline liigne kehakaal seotud suuremate kardiovaskulaarsete riskide ja ainevahetushaigustega. “Samuti tundub, et selliste asjade puhul nagu obstruktiivne uneapnoe on kaela ümbermõõt oluline. See kõik läheb palju kaugemale kui ainult KMI.

Kuidas värvilised saavad oma tervise eest seista

Kuna BMI sai alguse Euroopa meeste mõõtmistest, siis teame, et see jätab võrrandist välja suure hulga inimesi. Kuna see aga on vaid üks infokild, soovitab dr Heinberg saada oma tervisest täieliku pildi.

“Selle uuringu puhul on abiks see, et see aitab illustreerida, et BMI-d ei tohiks kasutada ainult selleks, et teha kindlaks, kas keegi on terve, ebatervislik, kõhn või rasvunud. Selle asemel tuleks seda pidada teiseks oluliseks märgiks. Kui teenuseosutaja näeb kedagi, kellel on kõrgenenud KMI, eriti kui ta on alampopulatsioonist, millel on suurem risk II tüüpi diabeedi tekkeks, peaks see soovitama teha laboritööd ja teha täiendavaid hinnanguid. Samuti oleks hea arutada kõiki tegureid, mis võivad inimese sellest eeldiabeedi või diabeedi hulgast eemal hoida. Need tegurid võivad hõlmata uneharjumusi, stressijuhtimist, toitumise muutusi ja suurenenud füüsilist aktiivsust.

Kui teate juba, et teie peres on esinenud diabeeti, kõrget vererõhku või muid terviseprobleeme, arutage seda oma teenusepakkujaga. Mida rohkem teavet neil on, seda paremini on nad varustatud teie tervise jälgimiseks ja mis tahes tingimustega toimetulekuks.

“Kui teie arst neid asju ei hinda, oleks kindlasti hea öelda: “Ma tean, et mu perekonnal on diabeet” või “Ma tean, et minu etnilise päritolu tõttu on mul suurem risk.” Kas see on midagi, mida tuleks jälgida?”

Peamine asi, mida KMI puhul meeles pidada

Dr Heinberg ütleb, et teine ​​oluline sõnum, mis puudutab KMI või kaalu, on see, et tervise parandamiseks ei pea te palju kaalust alla võtma.

“Seal on see kahetsusväärne sõnum, et kõik peavad olema selle väikese akna sees. Kuid isegi väike kaalulangus – viis kuni 10 naela – on seotud metaboolse riski või kardiovaskulaarse riski märkimisväärse paranemisega. Inimesed ei pea jõudma oma keskkooli kaaluni. Nad ei pea oma kitsastesse teksadesse sattuma. Väike kaotus võib tervise seisukohalt tähendada tõeliselt suurt kasu.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et BMI võib tekitada värviliste inimeste vahel tervisealast ebavõrdsust, kuna see mõõdab ainult keha massi ja pikkust, jättes tähelepanuta kultuurilised, geneetilised ja muud individuaalsed erinevused. See võib viia valesse hinnangusse keha tervise seisundi kohta ning viia meditsiinilise diskrimineerimiseni. Seetõttu on oluline võtta arvesse mitmekesisust ja individuaalseid tegureid tervise analüüsimisel ning lülitada sisse rohkem põhjalikke mõõdikuid ja lähenemisviise, et tagada kõigile ühine ja õiglane tervisega seotud lahendus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga