Fenestreeritud kapillaarid: tüübid, funktsioon ja anatoomia

Diagnostika Ja Testimise 1

Fenestreeritud kapillaarid on veresooned, millel on spetsiifilised avad ehk „fenestrad“, mis võimaldavad ainevahetusproduktidel ja teistel molekulidel vabalt kapillaari siseneda või sellest väljuda. Need kapillaarid leiduvad näiteks neerudes, soolestikus ja kopsudes ning neil on oluline roll vedeliku ja ainete vahetuses organite vahel. Fenestreeritud kapillaarid on keskse tähtsusega vere-filtri moodustamisel ja aitavad kaasa organite normaalsele funktsioneerimisele. Tutvustame lähemalt fenestreeritud kapillaaride erinevaid tüüpe, nende funktsioone ning anatoomilist struktuuri.

Fenestreeritud kapillaarid on väikesed veresooned. Neil on väikesed poorid ehk “aknad”. Need väikesed augud suurendavad toitainete, jäätmete ja muude ainete voolu. Need võimaldavad neil liikuda kapillaaridest ümbritsevatesse organitesse. Teie neerudes, peensooles, kõhunäärmes ja endokriinsetes näärmetes on fenestreeritud kapillaarid.

Ülevaade

Mis on fenestreeritud kapillaarid?

Fenestreeritud kapillaarid on kapillaarid, millel on väikesed avad või poorid. Ladina keeles tähendab sõna “fenestrae” aknaid. Fenestreeritud kapillaaride “aknad” võimaldavad suurematel molekulidel ja valkudel liikuda teie verest elunditesse ja näärmetesse.

Teil on neerudes, sooltes, kõhunäärmes ja sisesekretsiooninäärmetes fenestreeritud kapillaarid. Need elundid vajavad pidevat toitainete, jäätmete ja ainete vahetust kapillaaride ja kudede vahel. Kapillaarides olevad poorid muudavad selle vahetuse lihtsamaks.

Funktsioon

Mis on fenestreeritud kapillaaride funktsioon?

Need kapillaarid liigutavad verd, vedelikke ja jäätmeid kogu kehas. Kinnitatud kapillaarides olevad aknad ehk avad võimaldavad suurematel molekulidel neist läbi pääseda.

Fenestreeritud kapillaarid on teie neerudes eriti olulised. Need esinevad nefronites (filtreerimisüksustes) ja nende läheduses. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Igaühe sees on kimp fenestreeritud kapillaare, mida nimetatakse glomeruliteks. See toimib filtrina.

Teised fenestreeritud kapillaarid ümbritsevad nefronite sees olevaid torusid. Need kapillaarid koos mängivad olulist rolli, aidates teie neerudel filtreerida verest jääkaineid, luua uriini ja omastada tagasi toitaineid, mida teie keha vajab.

Loe rohkem:  Menopausijärgne verejooks: põhjused, diagnoos ja ravi

Anatoomia

Kus asuvad fenestreeritud kapillaarid?

Teil on elundites ja näärmetes fenestreeritud kapillaarid, mis nõuavad pidevat verevahetust. Nende elundite ja näärmete hulka kuuluvad:

  • Neerud, mis filtreerivad jäätmed verest ja muudavad jääkained uriiniks. Teie neerud on osa teie kuseteede süsteemist.
  • Peensool, mis neelavad söödavast toidust toitaineid. Teie sooled on osa teie seedesüsteemist.
  • kõhunääre, mis aitab teie kehal toitu seedida, lagundades suhkrut ja rasva.
  • Endokriinsed näärmed, mis on osa teie endokriinsüsteemist. Nad saadavad kogu teie kehasse hormoone, mis reguleerivad teie meeleolu, arengut ja kasvu.

Kuidas fenestreeritud kapillaarid välja näevad?

Enamik kapillaare on umbes 3-4 mikromeetrit (umbes ämblikuvõrgus oleva niidi suurune). Neil on kaks kihti rakke. Kapillaari sisemise kihi rakud on endoteelirakud. Väliskihis on epiteelirakud. Pakkujad nimetavad seda kihti ka keldrimembraaniks.

Fenestreeritud kapillaaride sisemises kihis on väikesed poorid. Igal pooril (või “aknal”) on membraan, mis toimib nagu diafragma (õhuke vahesein, mis avaneb ja sulgub). Membraan võimaldab suurematel molekulidel (näiteks mineraalidel) hõlpsasti läbi pääseda.

Tingimused ja häired

Millised seisundid ja häired mõjutavad fenestreeritud kapillaare?

Kroonilise neeruhaigusega (CKD) inimestel on sageli probleeme fenestreeritud kapillaaridega, mida nimetatakse peritubulaarseks kapillaariks. Need kapillaarid filtreerivad jäätmed neerudest. D-vitamiini vaegus, põletikud ja haigused võivad kahjustada peritubulaarseid kapillaare ja põhjustada nende tiheduse (massi koguse ja mahu vähenemist). Pakkujad nimetavad seda seisundit kapillaaride harvendamiseks. Kui see juhtub, ei tööta teie kapillaarid nii, nagu peaks. See põhjustab hüpertensiooni (kõrge vererõhku) ja muid terviseprobleeme.

Muud tüüpi neeruhaigused, nagu glomerulonefriit, mõjutavad ka neerude kogu filtreerimist. Neeruhaigus on väga levinud. Umbes 15% Ameerika Ühendriikide inimestest põeb teatud tüüpi kroonilist neeruhaigust. Ravimata võib see põhjustada neerupuudulikkust.

Väga haruldane eluohtlik seisund, mida nimetatakse süsteemseks kapillaaride lekke sündroomiks (SCLS), kahjustab kapillaaride seinu. See võib põhjustada äkilist vererõhu langust.

Hoolitsemine

Kuidas ma saan oma fenestreeritud kapillaare tervena hoida?

Saate hoida oma kapillaare korralikult töötamas, kui keskendute üldiselt tervena püsimisele. Kapillaarid aitavad paljudel teie keha süsteemidel korralikult töötada. Need on osa teie vereringesüsteemist, mis hõlmab ka teisi veresooni, artereid ja veene.

Erinevat tüüpi vaskulaarhaigused võivad mõjutada igat tüüpi kapillaaride tööd. Saate vältida veresoonte haigusi ja muid terviseprobleeme, kui:

  • Tehke palju trenni ja püsige aktiivne.
  • Tasakaalustatud toitumine, alkoholi piiramine ja südametervislike toiduvalikute tegemine.
  • Tervisliku kehakaalu säilitamine ja kehakaalu langetamine, kui olete ülekaaluline või rasvunud.
  • Diabeedi, kõrge vererõhu ja muude krooniliste tervisehäirete ravi.
  • Suitsetamisest loobumine.

Täiendavad levinud küsimused

Millal peaksin oma kapillaaride pärast oma arstile helistama?

Helistage oma teenusepakkujale, kui teil on neeruhaiguse nähud, sealhulgas:

  • Muutused uriinis, sealhulgas veri (hematuuria) või valgusisaldus (proteinuuria) uriinis, või vajadus sagedamini käia.
  • Väsimus, keskendumisraskused või unehäired.
  • Söögiisu kaotus.
  • Turse või turse silmade ümber, mis kestab kauem kui paar päeva.
  • Lihaskrambid.

Järsk vererõhu langus võib olla märk äärmiselt haruldasest seisundist, mida nimetatakse süsteemse kapillaaride lekke sündroomiks. See seisund nõuab viivitamatut arstiabi. Helistage oma teenusepakkujale kohe, kui teie vererõhk järsult langeb, eriti kui teil on ka:

  • Kõhuvalu ja iiveldus.
  • Köha ja ummikud.
  • Turse (turse), eriti jalgades ja kätes.
  • Väsimus.
  • Peavalud.
  • Peapööritus, peapööritus ja minestamine.

Fenestreeritud kapillaarid töötavad koos teie ülejäänud vereringesüsteemiga, et liigutada toitaineid, jäätmeid ja hapnikku läbi teie keha. Need väikesed veresooned mängivad olulist rolli, aidates teie neerudel jäätmeid filtreerida ja uriini tekitada. Need võimaldavad teie peensoolel omastada söödavatest toitudest vitamiine ja mineraalaineid. Samuti aitavad need hormoonidel reguleerida teie meeleolu, arengut ja kasvu. Kapillaaride korralikuks töötamiseks peaksite keskenduma üldiselt tervena püsimisele. Sööge tasakaalustatud toitumist, säilitage tervislik kaal, püsige aktiivne ja külastage regulaarselt oma teenusepakkujat.

Kokkuvõttes võib öelda, et fenestreeritud kapillaarid on veresoonte osad, mis eristuvad teistest kapillaaridest nende unikaalse struktuuri ja funktsiooni poolest. Need kapillaarid on varustatud väikeste pooridega, mis võimaldavad vedeliku ja molekulide vaba liikumist veresoonte ja ümbritsevate kudede vahel. Fenestreeritud kapillaarid esinevad erinevates organites ja organi süsteemides ning täidavad olulist rolle ainevahetuses ja vedeliku tasakaalu reguleerimises. Nende unikaalsete omaduste tundmine on oluline mitmesuguste Haiguste diagnoosimisel ja ravimisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

X