Endaga rääkimine: kas see on normaalne?

TalkingToYourself 1316118648 770x533 1

Kas olete kunagi tundnud, et peate kellelegi oma muredest rääkima, kuid kahtlete, kas see on normaalne? Endaga rääkimine on oluline osa meie vaimse tervise hoidmisest ja see on täiesti normaalne. Pole oluline, kas jagate oma mõtteid sõbraga, pereliikmega või spetsialistiga, see on oluline samm eneseabiks ja enesehoolitsuseks. Selles artiklis uurime, miks on oluline oma mõtteid ja tundeid jagada ning kuidas see võib teie heaolu ja vaimset tervist mõjutada.

Ideaalne inimene, kellega saaksite elus palju väljakutseid lahendada, võib olla lähemal, kui arvate. (Vihje: vaadake lihtsalt peeglisse.)

Eneserääkimine on tervislik viis motivatsiooni kasvatamiseks, närvide rahustamiseks või keerulise olukorra analüüsimiseks. “See on kasulik viis endaga tutvumiseks ning mõtete ja tunnete korrastamiseks,” ütleb tervisepsühholoog Grace Tworek, PsyD.

Niisiis, alustame sellel teemal vestlust.

Kas enesest rääkimine on tervislik?

Endaga rääkimise tava kannab mitut nime. Mõned nimetavad seda enesest rääkimiseks. Teised nimetavad seda sisedialoogiks, sisemonoloogiks või sisekõneks. “Selle jaoks on nii palju termineid, sest see on tõesti nii normaalne,” märgib dr Tworek.

Nii et teadke, et on õige istuda ja asju sisemise vestluse kaudu töödelda. Eneserääkimiseks aja võtmine võib vähendada ärevust, tõsta enesehinnangut ja tõsta tootlikkust.

“See võib olla elav jutt, mida vajate ajal, mil seda kõige rohkem vajate,” ütleb dr Tworek.

Endaga rääkimise eelised

Niisiis, mida saate endaga isiklikust vestlusest saada? Siin on mõned enesevestluse viis potentsiaalset eelist koos vestluse alustajate näidistega.

Kriitiline mõtlemine

Olukorrapõhise enesevestluse alustaja: “Kuidas saab päeva planeerida, et see ülesannete nimekiri tehtud saaks?”

Seda tüüpi enesevestlus võib aidata teil olukorda murda ja oma mõtteid korrastada. Dr Tworek selgitab seda kui “sisemist probleemide lahendamist” või viisi, kuidas teha plaan ja jääda ülesandega edasi liikuma.

Suurenenud fookus

Olukorrapõhise enesevestluse vestluse alustaja: “Hoidke sellel teel hirvedel silma peal.”

Sisemine vestlus haarab kaasa rohkem ajupiirkondi, võimaldades teil paremini tähelepanu pöörata teie ümber toimuvale. “Eneserääkimine võib olla võimas tööriist olukorras, mis nõuab suuremat keskendumist,” selgitab dr Tworek.

Stressi vähendamine

Olukorrapõhise enesevestluse vestluse alustaja: “Hinga sügavalt sisse. See saab korda.»

Sisemonoloogi saab kasutada emotsioonide reguleerimiseks, kui päev võtab raske ja ootamatu pöörde. Vestlused teie peas võivad rahustada ja aidata teil asju koos hoida. “See tähendab endale ütlemist, et kõik saab korda.”

Motivatsioon

Olukorrapõhise enesevestluse vestluse alustaja: “Viie miili jooks? See pole midagi. Teeme seda!”

Rasked ülesanded võivad tunduda hirmutavad. Enda julgustamine võib enne keerulise ülesande täitmist suurendada enesekindlust. Uuringud näitavad, et enesest rääkimine võib aidata sportlastel võistluskatlas olles sooritust tõsta.

Isiklik sisseregistreerimine

Algab situatsioonipõhine enesevestlusvestlusr: “Mida sa siin endaga teed?”

Kas olete kunagi voodis lamanud, mõtted jooksevad? Noh, sina oled parim inimene, kes astub sisse ja vaigistab vestluse oma peas. “Öelge endale, et on aeg teha paus või tõusta püsti ja minna mõneks minutiks teise tuppa,” soovitab dr Tworek. “Andke endale luba eemalduda ja lõõgastuda.”

Näpunäiteid produktiivseks enesevestluseks

Endaga isiklikust vestlusest maksimumi saamiseks proovige neid näpunäiteid.

  1. Viidake endale nimepidi. Oma nime kasutamine asesõna asemel võimaldab teil vestluse paremaks töötlemiseks distantseeruda. “See annab teile natuke emotsionaalset ruumi,” ütleb dr Tworek.
  2. Jää positiivseks. “Kui sa räägid endaga negatiivselt, siis see ei paranda ega aita tegelikult teie sooritust,” märgib dr Tworek. “Nii et ära ole enda vastu karm. Selle asemel proovige muuta vestlus meeliülendavaks ja produktiivseks.
  3. Rõhutage oma tugevaid külgi. Sa tead, mida sa kõige paremini teed, eks? Keskenduge oma isiklikele ülivõimetele, kui räägite iseendaga, et luua enesekindlust ja julgust mis tahes töös.
Loe rohkem:  Kuidas saate OMT, nõelravi ja põletikuvastase dieedi abil oma valu ilma ravimiteta hallata

Kas endaga valjusti rääkimine on õige?

Pole reeglit, mis ütleks, et teie “sisemine dialoog” peab jääma teie pea sisse. Endaga valjusti rääkimine on täiesti normaalne. Mõnel juhul – näiteks siis, kui proovite fookust suurendada – võib see olla isegi kasulikum.

Pöörake siiski tähelepanu oma seadistusele. Endaga rääkimine võib olla ideaalne, kui olete üksi autos või matkate, kuid see ei ole nii sobiv, kui olete rahvarohkes liftis.

“Veenduge, et see oleks hetkel sobiv,” ütleb dr Tworek.

Kas enesest rääkimisest võib saada mure?

Kui enesevestlust juhivad hallutsinatsioonid – see tähendab, et arvate, et räägite mõne muu allikaga –, on kõige parem otsida vaimse tervise teenuseid. Hallutsinatsioonid võivad olla märk sellistest seisunditest nagu skisofreenia.

„Eneserääkimisega peab kaasnema teadmine, et suhtled iseendaga,” selgitab dr Tworek.

Kas peaksite proovima iseendaga rääkida?

Kui teile on mugav seda teha, siis täiesti. Kui võtate mõne minuti sisehindamise läbiviimiseks, on midagi võita. Mõelge sellele kui meditatsioonivormile, kus kogute oma mõtteid.

“Tänapäeva kirglikus maailmas ei võta me sageli aega, et sõna otseses mõttes lihtsalt iseendaga suhelda,” ütleb dr Tworek. “Ära karda sattuda oma pähe.”

Kokkuvõttes võib öelda, et endaga rääkimine on täiesti normaalne ja levinud praktika, mida paljud inimesed teevad igapäevaselt. See võib olla viis stressi maandamiseks, mõtete selgitamiseks või lihtsalt eneseväljendamiseks. Me kõik vajame aeg-ajalt aega iseendaga ja enda sisemiste tunnetega tegelemist. Oluline on, et see ei muutuks liialdatuks või häirivaks käitumiseks ning vajadusel võiksime otsida professionaalset abi ja tuge. Igal juhul ei tohiks me end häbeneda selle üle, kui vajame aega iseendaga suhtlemiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga