Miks deliirium koroonaviirusega patsientidel muret teeb arste?

Deliirium on tavaline seisund paljudel koroonaviirusega patsientidel, mis teeb arstidele muret. See seisund võib põhjustada segadust, desorienteeritust ja hallutsinatsioone, mis raskendab patsiendi raviprotsessi. Lisaks võib deliirium olla märk tõsisemast terviseprobleemist ning nõuab seetõttu kiiret ja tähelepanelikku meditsiinilist jälgimist. Arstid tegelevad deliiriumi tagajärgedega võitlusega ning püüavad leida parimaid viise selle kontrolli all hoidmiseks, et tagada patsientidele parim võimalik ravi koroonaviirusega seotud terviseprobleemide korral.

Kuna koroonaviiruse (COVID-19) juhtumid sagenevad taas murettekitava kiirusega, on viiruse sümptom üha enam levinud: deliirium.

Koronaviiruse kohta ei tea me veel nii palju, kuid deliiriumi sümptomitega seotud arengud on nii arstidele kui ka teadlastele mures, eriti selle pärast, kuidas see võib mõjutada nooremaid patsiente.

Üha enam on tõendeid deliiriumi ja koroonaviirusega patsientide seoste kohta. Ühes uuringus teatatakse, et 20–30% haiglaravil viibivatest koronaviiruse patsientidest areneb deliirium, samas kui teine ​​uuring näitab, et see mõjutab kuni 70% kriitiliselt haigetest koronaviiruse patsientidest.

Rääkisime neurokriitilise ravi spetsialisti Pravin George’iga, DO, koronaviiruse patsientide deliiriumist ja sellest, miks see võib juhtuda.

Deliiriumi tüübid

Dr George’i sõnul on deliirium nüüd rohkem märgatav kui sümptom, kuid tõenäoliselt on see kogu aeg olnud viiruse sümptom. Tõenäoliselt jäi see esimestel juhtudel märkamatuks, osaliselt seetõttu, et mõned koroonaviirusega patsiendid on olnud rahustite mõju all. Ja veel üks põhjus on seotud deliiriumi tüübiga.

Deliiriumi on kahte tüüpi:

• Hüperaktiivne deliirium on üliaktiivne vorm, mille puhul patsient võib olla agressiivne ja rahutu, mõnikord kannatab luulude või hallutsinatsioonide all.
• Hüpoaktiivne deliirium on alaaktiivne vorm, mille puhul patsiendid võivad tunduda unised, reageerida aeglaselt ja olla endassetõmbunud ega suhtle teistega.

Ja patsiendil võib olla nende kahe kombinatsioon.

Dr George’i sõnul võisid patsientidele antud rahustid mõnel patsiendil varjata hüpoaktiivse deliiriumi esinemist. Kuid hüperaktiivse deliiriumi sümptomid, nagu hallutsinatsioonid, saavad nüüd rohkem tähelepanu.

Kuigi deliirium ei ole praegu haiguste tõrje keskuste (CDC) poolt COVID-19 sümptomina loetletud, on „uus segadus” nüüd kaasatud COVID-19 esinemise võimaliku „hädahoiatusmärgina”.

Mis põhjustab koronaviirusega patsientidel deliiriumi?

Dr George’i sõnul võib COVID-19 patsientide deliiriumi üheks põhjuseks olla hapnikupuudus, kuna viirus ründab kopse.

Teine põhjus võib olla keha reaktsioon viirusele. “Põletik, mis on põhjustatud sellest, kuidas keha immuunsüsteem reageerib viirusele üle, võib blokeerida patsiendi aju vere,” ütleb dr George.

Kuid veel üks võib olla viirus, mis tegelikult aju ründab. “Viirus võib rünnata ajukoe neuroneid. Ajus on neuroneid, mis sisaldavad ACE2 retseptoreid, mis on väga sarnased kopsudes leiduvate retseptoritega, mis on olnud koronaviiruse värav, et seal rakke rünnata,” ütleb dr George.

Rohkem kui hingamisteede viirus

On selgeks saamas, et koroonaviirus võib rünnata enamat kui ainult hingamisteid. Ja rohkem uuringuid seostab viirust keha kesknärvisüsteemi kahjustuste ja muude neuroloogiliste probleemidega, sealhulgas deliiriumiga.

“Kui viirusega esimest korda kokku puutusime, keskendusime sellele, kuidas see hingamiselundeid ründas,” ütleb dr George. “Suur osa ajast läbib see hingamissüsteemi, kuid juhtub see, et pärast hingamissüsteemi rünnakut hakkab see minema ajju, neerudesse ja kogu kehasse.”

Kuna viiruse kohta on rohkem teada saadud, on ka CDC laiendanud sümptomite loendit, et hõlmata infektsioonidest põhjustatud probleeme, mis peegeldavad laiaulatuslikke tagajärgi, mida see võib põhjustada: maitse- või lõhnakaotus, kõhulahtisus ja peavalud.

Veel üks viis, kuidas viirus keha mõjutab, on dr George’i sõnul vere väga paksuks muutmine, mis võib põhjustada insulti. Ühes Ühendkuningriigis tehtud uuringus leiti, et 57 patsiendil 125-st tekkis isheemiline insult, samas kui 39 patsiendil olid “muutunud vaimse seisundi sümptomid”.

Noorematel patsientidel on avastatud koroonaviirusnakkustest põhjustatud insulte, mis tekitavad ärevust, kuna viimase positiivsete koronaviiruse juhtumite tõusu on põhjustanud alla 40-aastased patsiendid.

“See ei tähenda tingimata, et noorematel patsientidel tekivad need sümptomid,” ütleb dr George, “kuid seda tuleb siiski tõsiselt võtta, eriti kuna nooremad patsiendid moodustavad suurema osa uutest juhtudest.”

“Me ei tea viirusest ikka veel nii palju,” jätkab ta, “ja need on tõsised, kurnavad seisundid, millel võib olla pikaajaline tervisemõju isegi siis, kui keegi viirusest paraneb.”

Kokkuvõttes on deliirium koroonaviirusega patsientide jaoks muret tekitav, kuna see võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja halvendada nende seisundit. Arstid peavad olema ettevaatlikud ja tähelepanelikud, et kiiresti tuvastada deliiriumi sümptomeid ja pakkuda patsientidele õigeaegset ravi. Lisaks võib deliirium põhjustada ka segadust ja ärevust nii patsientidel kui ka nende peredel, mis omakorda võib mõjutada nende vaimset heaolu. Seega on oluline, et arstid mõistaksid deliiriumi tõsidust ja oskaksid seda tõhusalt hallata.