Stockholmi sündroom: mis see on, sümptomid ja kuidas ravida

Stockholmi sündroom on psühholoogiline nähtus, kus pantvangid hakkavad oma röövijatega emotsionaalselt sidet looma, isegi sümpaatiat tundma. See vastuoluline seisund kätkeb endas mitmeid keerukaid sümptoome, nagu kaastunne ja kiindumus oma vangistajate vastu. Uurides selle sündroomi erinevaid aspekte, alustame teekonda sügavale inimpsüühikasse, et mõista selle olemust ja tutvuda efektiivsete ravimeetoditega, mis aitavad ohvritel traumaatilistest kogemustest üle saada.

Stockholmi sündroom on vangistuse või kuritahtliku olukorraga toimetuleku mehhanism. Inimestel tekivad aja jooksul positiivsed tunded vangistajate või väärkohtlejate vastu. See tingimus kehtib selliste olukordade kohta, sealhulgas laste väärkohtlemine, treeneri-sportlase väärkohtlemine, suhte väärkohtlemine ja seksiga kaubitsemine. Ravi hõlmab psühhoteraapiat (“kõneteraapia”) ja vajadusel ravimeid.

Ülevaade

Mis on Stockholmi sündroom?

Stockholmi sündroom on psühholoogiline reaktsioon vangistusele. Stockholmi sündroomiga inimesed loovad oma vangistajatega psühholoogilise sideme ja hakkavad neile kaasa tundma.

Lisaks algsele inimröövi-pantvangi olukorrale hõlmab Stockholmi sündroom nüüd ka teist tüüpi traumasid, mille puhul vägivallatseja ja väärkohtletava vahel on side.

Paljud meditsiinitöötajad peavad ohvri positiivseid tundeid oma vägivallatseja vastu psühholoogiliseks reaktsiooniks – toimetulekumehhanismiks –, mida nad kasutavad trauma või väärkohtlemise päevade, nädalate või isegi aastate üleelamiseks.

Muud tihedalt seotud psühholoogilised seisundid on järgmised:

• Trauma sidumine.
• Õpitud abitus.
• Pekstud inimese sündroom.

Kuidas Stockholmi sündroom oma nime sai?

See seisund on oma nime saanud 1973. aastal Rootsis Stockholmis aset leidnud pangaröövijuhtumi järgi. Kuus päeva kestnud võitluse ajal politseiga tundsid paljud vangistatud pangatöötajad pangaröövlitele kaasa. Pärast nende vabastamist keeldusid mõned pangatöötajad kohtus pangaröövlite vastu tunnistamast ja kogusid isegi raha nende kaitseks.

Sündmust uurinud kriminoloog ja psühhiaater töötas välja termini “Stockholmi sündroom”, et kirjeldada mõne pangatöötajate suhtumist pangaröövlitesse.

Sümptomid ja põhjused

Millised on Stockholmi sündroomi sümptomid?

Stockholmi sündroomiga inimestel on:

• Positiivsed tunded vangistajate või väärkohtlejate vastu.
• Kaastunne nende vangistajate uskumustele ja käitumisele.
• Negatiivsed tunded politsei või teiste autoriteetide vastu.

Teised sümptomid on sarnased posttraumaatilise stressihäirega (PTSD) ja hõlmavad järgmist:

• Tagasivaateid.
• Umbusalduse, ärrituse, närvilisuse või ärevuse tunne.
• Ei saa lõõgastuda ega nautida asju, mis teile varem meeldisid.
• Probleemid keskendumisega.

Mis põhjustab Stockholmi sündroomi?

Teadlased ei tea, miks mõnel vangistusel tekib Stockholmi sündroom ja teistel mitte.

Üks teooria ütleb, et see on meie esivanematelt edasi antud õpitud tehnika. Varases tsivilisatsioonis oli alati oht sattuda mõne teise sotsiaalse grupi poolt vangi või tapetud. Vangistajatega side suurendas ellujäämise võimalust. Mõned evolutsioonilised psühhiaatrid usuvad, et see esivanemate tehnika on inimese loomulik omadus.

Teine teooria on see, et vangistuses või väärkohtlemise olukord on emotsionaalselt väga laetud. Inimesed kohandavad oma tundeid ja hakkavad oma vägivallatseja vastu kaastunnet tundma, kui aja jooksul näidatakse neile lahkust. Samuti võivad ohvrid vägivallatsejaga koos töötades ja mitte tema vastu võideldes tagada oma turvalisuse. Kui ohver ei saa vägivallatsejalt viga, võib ta tunda end tänulikult ja isegi pidada oma vägivallatsejat humaanseks.

Diagnoos ja testid

Kuidas Stockholmi sündroomi diagnoositakse?

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon ei tunnista ega lisa Stockholmi sündroomi ametlikult oma viimasesse diagnostikajuhendisse – vaimse tervise Haiguste ja seisundite kuldstandardisse – tingimusena. Kuna seda ei ole kaasas, võivad tervishoiuteenuse osutajad seda seisundit ära tunda või mitte. Kõik tervishoiuteenuse osutajad tunnistavad aga käitumist, mis tuleneb traumaatilisest olukorrast. PTSD või ägeda stressihäire kriteeriumid ja mõned ravimeetodid on sageli sarnased Stockholmi sündroomiga.

Juhtimine ja ravi

Kuidas ravitakse Stockholmi sündroomi?

Kuna Stockholmi sündroomi ei tunnistata psühholoogiliseks seisundiks, puudub standardne ravi. Siiski, nagu PTSD ravi, hõlmab ka Stockholmi sündroomi ravi tavaliselt psühhiaatrilist ja psühholoogilist nõustamist (kõneteraapiat) ja/või ravimeid. Kui teil või teie lähedasel on Stockholmi sündroom, saate teada tervislikke viise, kuidas oma traumaga toime tulla.

Teraapia võib teid aidata:

• Saage oma kogemusest aru.
• Mõistke, kui sümpaatne käitumine vangistajate suhtes oli ellujäämisoskus.
• Õppige, kuidas saate oma eluga edasi liikuda.

Kui teil on sümptomeid, võib teie tervishoiuteenuse osutaja välja kirjutada ravimeid, mis aitavad teil magada või vähendada ärevust või depressiooni.

Väljavaade / prognoos

Milline on Stockholmi sündroomiga inimeste prognoos?

Esiteks, enamikul inimestel, kes kogevad väärkohtlemist, traumasid või vangistuses olukordi, ei teki Stockholmi sündroomi. Stockholmi sündroom on haruldane psühholoogiline reaktsioon vangistuses või kuritahtlikus olukorras. Psühhoteraapia võib aidata teil või lähedasel taastuda ja oma eluga edasi liikuda.

Täiendavad levinud küsimused

Kas Stockholmi sündroom kehtib ainult pantvangisituatsioonide puhul?

Ehkki Stockholmi sündroomi nimetati pangaröövi ja pantvangi olukorra asukoha järgi, on sama käitumist ja tundeid näha ka teist tüüpi traumade ohvrite puhul, sealhulgas:

• Seksuaalne, füüsiline ja emotsionaalne väärkohtlemine.
• Lapse ahistamine.
• Treeneri-sportlase väärkohtlemine. Üheks näiteks võivad olla sportlased, kes nõustuvad ekstreemsete ja kuritahtlike treeningutega, sest usuvad, et treener teab, mis neile parim on.
• Seksuaalkaubandus.

Stockholmi sündroom on toimetulekumehhanism. Hirmu, hirmu ja vaenulikkuse tundete asemel oma vägivallatseja vastu võite hakata tundma inimlikkust ja kaastunnet nende vastu. Kui teie või teie lähedane on kogenud Stockholmi sündroomi, siis tea, et teie positiivsed tunded oma vägivallatseja vastu ei ole süüdi. See, mida te tunnete, on arusaadav viis teiega juhtunuga toimetulekuks ja üleelamiseks. Teie tervishoiuteenuse osutaja teeb teiega koostööd, et aidata teil või teie lähedasel taastuda.

Stockholmi sündroom on keeruline psühholoogiline nähtus, kus pantvang välja arendab positiivsed tunded oma röövija vastu. Sümptomid võivad hõlmata empaatiat ja positiivseid tundeid röövija suhtes ning negatiivset suhtumist välise abini. Ravi nõuab professionaalse psühhoteraapia sekkumist, mis keskendub trauma läbitöötamisele ja ohvri enesehinnangu taastamisele. Toetus, turvalisus ja aeg on kriitilise tähtsusega taastumisprotsessis.