Tanatofoobia (surmahirm): sümptomid ja ravi

Tanatofoobia ehk surmahirm on sügav ja pidev hirm surma ees, mis võib märkimisväärselt mõjutada inimese igapäevaelu. Selle psühholoogilise seisundi sümptomid võivad hõlmata ärevust, paanikahooge ja pidevat surma mõtteid. Tunnistades tanatofoobia olemasolu ja selle potentsiaalselt halvavat mõju, on oluline mõista ning käsitleda lähenemisviise ja ravivõimalusi, mis aitavad inimestel sellest kinnisideest üle saada ja elukvaliteeti taastada.

Tanatofoobia on äärmine hirm surma või suremisprotsessi ees. Võite karta enda või lähedase surma ees. Psühhoteraapia võib aidata enamikul inimestel sellest häirest üle saada.

Ülevaade

Mis on tanatofoobia?

Tanatofoobia on intensiivne hirm surma või suremisprotsessi ees. Selle seisundi teine ​​nimi on “surmaärevus”. Võite olla mures enda või kellegi teise surma pärast, kellest hoolite.

Mis on foobia?

Foobia on intensiivne mure või paanika tunne teatud tegevuste, objektide või olukordade pärast. Spetsiifiline foobne häire, nagu tanatofoobia, on ärevushäire tüüp. Teised foobsete häirete näited hõlmavad klaustrofoobiat (hirm väikeste, suletud ruumide ees) ja aerofoobiat (hirm lendamise ees).

Mis vahe on tanatofoobial ja nekrofoobial?

Tanatofoobia erineb nekrofoobiast. Nekrofoobia on hirm surnud asjade (laipade) või surnud asju sisaldavate kohtade, näiteks surnuaedade ees.

Kas tanatofoobia on normaalne?

On loomulik, et tunnete muret surma või suremise pärast. Lõppude lõpuks on normaalne karta tundmatut. Võib arvata, et surm on hirmutav, valus või üksildane. Kuid kui teil on tanatofoobia, mõjutab teie surmahirm teie igapäevaelu. See võib raskendada koolis, tööl või sotsiaalsetes olukordades töötamist. Kui mõtlete suremisele, võite kogeda füüsilisi sümptomeid, nagu paanikahoog. Või võite anda endast parima, et vältida surmast või suremisprotsessist rääkimist.

Kui levinud on tanatofoobia?

Uuringud näitavad, et surmaärevus on tavaline, kuigi inimesed ei anna oma tunnetest teada. Üks uuring näitab, et 3–10% inimestest tunneb, et on surmamõtte pärast teistest rohkem närvis.

Sümptomid ja põhjused

Keda ohustab tanatofoobia?

Tanatofoobia võib mõjutada täiskasvanuid ja lapsi. See on tavalisem inimestel, kes:

• on kehva tervisega või kellel on diagnoositud raske haigus.
• Ära oma usulisi tõekspidamisi.
• Tundke oma eluga rahulolematust.
• Madal enesehinnang.
• Kas teil on muid foobiaid või vaimse tervise häireid, nagu depressioon või ärevus.
• Teie vanemad või lähedased on eakad, haiged või suremas.
• Puuduvad lähemad pereliikmed või sõbrad.
• Olge tunnistajaks haigustele, traumadele või vägivallale nende töökohal, näiteks tervishoiuteenuste osutajate või sotsiaaltöötajate juures.

Üks uuring näitab, et eakad inimesed kardavad tõenäolisemalt surmaprotsessi, samas kui noored täiskasvanud kardavad tõenäolisemalt surma ennast. Teises uuringus leiti, et eakate vanemate lastel oli tegelikult suurem surmaärevus kui nende vanematel, saavutades haripunkti umbes keskeas.

Mis põhjustab tanatofoobiat?

Konkreetne sündmus või kogemus võib vallandada tanatofoobia. Näiteks võib teil tekkida surmaärevus, kui:

• Kas teil on surma või suremisega seotud traumaatiline kogemus.
• Kaotada vanem või armastatud inimene.
• Olge tunnistajaks kellegi raskele või piinarikkale surmale.

Surmahirm võib olla ka paljude teiste foobiate põhjuseks, näiteks:

• Aerofoobia (hirm lendamise ees).
• Agorafoobia (hirm, et ei saa võõrast kohast põgeneda).
• Akvafoobia (hirm vee ees).
• Arahnofoobia (hirm ämblike ees).
• Klaustrofoobia (hirm rahvarohkete, kinniste ruumide ees).

Millised on tanatofoobia sümptomid?

Kui teil on tanatofoobia, võivad surmamõtted põhjustada tugevat paanika-, hirmu-, hirmu- või depressioonitunnet. Võite vältida kohti või olukordi, mis tunduvad ohtlikud. Samuti võite muutuda kinnisideeks oma tervise pärast, kontrollides pidevalt haiguse tunnuseid. Surmaärevusega inimesed ei ole haruldased, et veedavad palju aega ebanormaalsete muttide otsimisel, vererõhu kontrollimisel või meditsiinilise teabe uurimisel. Neil võib tekkida hüpohondrias, mis on haigus, mis põhjustab liigset muret haigestumise pärast.

Teised sümptomid võivad sarnaneda paanikahoo sümptomitega. Intensiivsed surmamõtted võivad vallandada:

• Külmavärinad.
• Pearinglus ja peapööritus.
• Liigne higistamine (hüperhidroos).
• Südamepekslemine.
• Iiveldus.
• Õhupuudus (düspnoe).
• Värisemine või värisemine.
• Maoärritus või seedehäired (düspepsia).

Diagnoos ja testid

Kuidas tanatofoobiat diagnoositakse?

Thanatofoobia diagnoosimiseks ei ole testi. Teie tervishoiuteenuse osutaja vaatab teie sümptomid hoolikalt läbi ja esitab erinevaid küsimusi teie surmahirmu kohta. Need välistavad muud seisundid, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid, nagu obsessiiv-kompulsiivne häire või muud ärevushäired.

Tervishoiuteenuse osutajad diagnoosivad tavaliselt spetsiifilisi foobilisi häireid, kui:

• Sümptomid kestavad kuus kuud või kauem.
• Sümptomid ilmnevad kohe, kui kohtate kardetud objekti või olukorda.
• Hirm on seotud konkreetse objekti või olukorraga, nagu surm või suremisprotsess.
• Te lähete endast välja, et vältida objekti või olukorda, mida kardate.
• Teil on hirmu tõttu probleeme igapäevaelus toimimisega.

Juhtimine ja ravi

Kuidas tanatofoobiat hallatakse või ravitakse?

Kui surmahirm mõjutab teie võimet töötada koolis, tööl või sotsiaalsetes olukordades, pöörduge tervishoiuteenuse osutaja poole. Võite saada kasu psühhoteraapiast, mis aitab teil oma hirmust ja ärevusest lahti rääkida.

Psühhoteraapia tüübid hõlmavad järgmist:

• Kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT): CBT võib aidata teil muuta seda, kuidas te surmast mõtlete, nii et see poleks nii hirmutav. Võimalik, et peate käsitlema ebarealistlikke uskumusi surma kohta, nagu tunne, et surm on “ebaõiglane” või et suremine on alati valus. CBT annab teile ka tehnikaid, kuidas paremini hallata seda, kuidas te reageerite surmamõtetele, näiteks sügavale hingamisele.
• Kokkupuuteteraapia: Seda tüüpi teraapia paljastab teid järk-järgult surmaga seotud kohtadesse, mõtetesse või olukordadesse. Alustuseks võite kirjutada sellest, kuidas kujutate ette enda või lähedase surma. Muud kokkupuutemeetodid võivad hõlmata haigla külastamist, testamendi kirjutamist, nekroloogide lugemist või rääkimist surmava haigusega inimesega.

Thanatofoobia või muude spetsiifiliste foobsete häirete ravimid ei ole osutunud eriti tõhusaks. Kuid teie tervishoiuteenuse osutaja võib soovitada ärevusevastaseid ravimeid, kui peate olema stressirohkes või hirmutavas olukorras, näiteks matustel.

Ärahoidmine

Kas on võimalik ennetada tanatofoobiat?

Thanatofoobiat ei saa kuidagi ära hoida. Kuid saate selle mõju oma elule vähendada, kui:

• Vältige asju, mis võivad ärevust halvendada, nagu kofeiin, ravimid või alkohol.
• Pereliikmete, sõprade ja tervishoiuteenuste osutajate toetava võrgustiku moodustamine.
• Abi saamiseks kohe, kui märkate sümptomeid.

Väljavaade / prognoos

Milline on tanatofoobiaga inimeste prognoos (väljavaade)?

Enamik tanatofoobiaga inimesi reageerib ravile väga hästi. Tegelikult näitavad uuringud, et kokkupuuteteraapia aitab enamikul inimestel, kellel on teatud foobsed häired.

Koos elamine

Millal ma peaksin arstile helistama?

Võtke ühendust oma tervishoiuteenuse osutajaga, kui teil esineb:

• Raskused oma igapäevaelus, mis on tingitud surmahirmust või suremisprotsessist.
• Paanikahoo sümptomid.

Milliseid küsimusi peaksin oma arstilt küsima?

Võite küsida oma tervishoiuteenuse osutajalt:

• Kas on olemas tanatofoobia tugirühmi?
• Kui kaua psühhoteraapia kestab?
• Kas mu surmahirm kaob kunagi?

Tanatofoobia on intensiivne hirm surma või suremisprotsessi ees. Kuigi on loomulik, et tunnete aeg-ajalt ärevust surma pärast, on tanatofoobia ärevushäire, mis võib häirida teie elu kõiki aspekte. Ärge kartke oma hirmudest tervishoiuteenuse osutajaga rääkida. Nad võivad teid ühendada vaimse tervise spetsialistiga, kes aitab teil leida tervislikke viise selle seisundi ületamiseks.

Kokkuvõtvalt on tanatofoobia ehk surmahirm tõsine seisund, mis võib märkimisväärselt mõjutada inimese igapäevaelu. Sümptomid võivad varieeruda kergest ärevusest kuni tugeva paanikani. Ravi hõlmab sageli psühhoteraapiat, näiteks kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, ja vajadusel medikamentoosset toetust. Oluline on leida kvalifitseeritud terapeut, kes aitab mõista ja töödelda surmaga seotud hirme ning arendada tervislikumaid toimetulekumehhanisme.