Sjögreni sündroomi riskifaktorid | SFOMC

Sjögreni sündroom on autoimmuunhaigus, mis mõjutab peamiselt keha limaskestasid, eriti silmade ja suu limaskesta. Haiguse riskifaktorite hulka kuuluvad vanus, sugu ja geneetilised tegurid. SFOMC meditsiin on tuntud juhtiv meditsiiniasutus, mis uurib ja ravib Sjögreni sündroomi põdevaid patsiente. Nende multidistsiplinaarne lähenemine ja tipptasemel ravitehnoloogiad tagavad parima võimaliku ravi ja hoolduse haigusega võitlevatele inimestele.

Teadlased ei tea täpselt, mis Sjögreni sündroomi põhjustab, kuid nende uuringud näitavad, et see on organismi immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon. Inimene, kellel tekib Sjögreni sündroom, pärib riski suure tõenäosusega ühelt või mõlemalt oma vanemalt, kuid lisaks sellele on olnud mingisugune keskkonnamõju – näiteks viirus- või bakteriaalne infektsioon –, mis põhjustab selle aktiveerumise.

Kellel on suurim risk Sjögreni sündroomi tekkeks?

Sjögreni sündroomiga inimestel on mitmeid ühiseid tunnuseid:

• Vanus: Enamik inimesi, kellel on diagnoositud Sjögreni sündroom, on 40-aastased või vanemad, kuid see võib mõjutada nooremaid inimesi, sealhulgas lapsi.
• Sugu: Naistel on Sjögreni sündroomi tekke tõenäosus 10 korda suurem kui meestel. See tasakaalustamatus võib olla seotud suguhormoonide mõjuga naise immuunsüsteemile.
• Reumaatilise haiguse esinemine: Inimesel, kellel on reumaatiline haigus nagu luupus või reumatoidartriit, on suurem tõenäosus Sjögreni sündroomi tekkeks. Umbes pooltel Sjögreni sündroomiga inimestel on diagnoositud mõni muu autoimmuunhäire.

Ei ole veel konkreetset seletust, miks Sjögreni sündroom mõjutab rohkem naisi kui mehi. Teadlased uurivad hormooni östrogeeni võimalikku rolli – postmenopausis olemine suurendab naise tõenäosust haigestuda haigusesse ning östrogeeni tase naise kehas pärast menopausi langeb. Teadlased uurivad ka võimalust, et X-kromosoomi geenid (naistel on kaks ja meestel ainult üks) mängivad olulist rolli.

Tänapäeval mõistavad teadlased paremini Sjögreni sündroomi väljakujunemise tõenäosust, kui nad on seotud kellegagi, kellel on see haigus: tõenäosus ei ole tingimata suurem, kuid neil on suurem tõenäosus haigestuda autoimmuunhaigusesse, nagu reumatoidartriit või luupus. on Sjögreni sündroomi riskitegur.

Geenid ja Sjögreni sündroom

Mitmed erinevad geenid näivad suurendavat riski Sjögreni sündroomi tekkeks. Analüüsides Sjögreni sündroomiga patsientide suuri DNA proove, hakkavad teadlased tuvastama nende ühiseid geene.

Sjögreni sündroom on autoimmuunhaigus, mis mõjutab peamiselt näärmeid, eriti süljenäärmeid ja pisaranäärmeid. SFOMC meditsiin on uurinud selle haiguse riskifaktoreid ja pakkunud välja ravivõimalusi. On oluline teadvustada, et geneetilised tegurid, vanus ja keskkonnategurid võivad suurendada Sjögreni sündroomi tekkimise riski. Seega on oluline pöörata tähelepanu ennetavatele meetmetele ja õigeaegsele diagnoosimisele, et ravida seda haigust tõhusalt ja parandada patsientide elukvaliteeti. SFOMC meditsiin on andnud olulise panuse Sjögreni sündroomi uurimisse ja ravi arendamisse.