Psühhoteraapia: mis see on, miks seda tehakse ja tüübid

Psühhoteraapia on võimas vahend inimese vaimse tervise tugevdamiseks. See aitab mõista oma tundeid, mõtteid ning käitumismustreid, et lahendada isiklikke ja emotsionaalseid raskusi. Olgu tegemist stressi, ärevuse või suheteprobleemidega, psühhoteraapia pakub mitmeid tehnikaid nende ületamiseks. Erinevad teraapialiigid, nagu kognitiiv-käitumuslik, humanistlik või psühhodünaamiline teraapia, võimaldavad personaalset lähenemist, toetudes iga inimese unikaalsetele vajadustele. Avastagem koos psühhoteraapia transformeerivat jõudu.

Psühhoteraapia (kõneteraapia) on mitmesugused ravimeetodid, mille eesmärk on aidata teil vaimse tervise spetsialistiga vesteldes tuvastada ja muuta ebatervislikke emotsioone, mõtteid ja käitumist. Psühhoteraapia võib aidata paljude erinevate probleemide korral, alates stressist ja suhteprobleemidest kuni vaimse tervise seisunditeni.

Ülevaade

Mis on psühhoteraapia?

Psühhoteraapia, mida nimetatakse ka kõneteraapiaks, on termin erinevatele ravimeetoditele, mille eesmärk on aidata inimesel tuvastada ja muuta ebatervislikke emotsioone, mõtteid ja käitumist. Need mõtted ja emotsioonid võivad olla seotud olukordadega, näiteks:

• Suhteprobleemid.
• Lein.
• Kohanemine uue eluolukorra või tervisliku seisundiga.
• Stress ja toimetulekuraskused.

Need võivad olla seotud ka diagnoositud vaimse tervise ja käitumishäiretega.

Psühhoteraapia toimub koolitatud, litsentseeritud vaimse tervise spetsialistiga, näiteks psühholoogi või psühhiaatriga. See võib pakkuda teile ja/või teie perele tuge, haridust ja juhiseid, et aidata teil paremini toimida ja suurendada teie heaolu.

Psühhoteraapiat võib kasutada koos ravimite või muude ravimeetoditega või eraldiseisva ravina.

Mis vahe on psühhoteraapial, nõustamisel ja teraapial?

Paljud inimesed kasutavad sõnu “psühhoteraapia”, “nõustamine” ja “teraapia” sama asja edasi andmiseks: rääkige teraapiast vaimse tervise spetsialistiga, et aidata probleeme lahendada või vaimse tervise häireid ravida.

Kuigi inimesed kasutavad “teraapiat” sageli “psühhoteraapia” lühendatud versioonina (mis on õige asendus), tuleb märkida, et psühhoteraapia tegeleb konkreetselt vaimsete, emotsionaalsete ja käitumuslike probleemidega. Erinevate terviseseisundite jaoks on mitmeid teisi ravitüüpe, nagu kõneteraapia, füsioteraapia, vesiravi, kiiritusravi ja palju muud.

Nõustamine on tavaliselt lühike ravi, mis on suunatud konkreetsele sümptomile või olukorrale, nagu abielu- või perekondlikud probleemid, samas kui psühhoteraapia on tavaliselt pikemaajaline ravi, mille eesmärk on saada rohkem teavet kellegi probleemide kohta või aidata vaimse tervise seisundi korral. Mõisteid on lubatud kasutada vaheldumisi.

Millised on psühhoteraapia tüübid?

Vaimse tervise spetsialistid kasutavad mitut tüüpi psühhoteraapiat ja paljud spetsialistid on spetsialiseerunud teatud tüüpidele. Ravi tüübi valik sõltub teie konkreetsest seisundist ja/või asjaoludest. Terapeudid võivad kombineerida erinevate terapeutiliste lähenemisviiside elemente, et teie vajadustele kõige paremini vastata.

Mõned levinumad psühhoteraapia tüübid on järgmised:

• Kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT): See on struktureeritud, eesmärgile suunatud psühhoteraapia tüüp. Vaimse tervise spetsialistid kasutavad seda vaimse tervise seisundite ja emotsionaalsete probleemide raviks või juhtimiseks. Teie terapeut või psühholoog aitab teil oma mõtteid ja emotsioone tähelepanelikult vaadata. Saate aru, kuidas teie mõtted teie tegusid mõjutavad. CBT abil saate lahti õppida negatiivsetest mõtetest ja käitumisest ning õppida omaks võtma tervislikumaid mõtteviise ja harjumusi.
• Dialektiline käitumisteraapia (DBT): DBT on kõneteraapia tüüp, mis põhineb kognitiiv-käitumuslikul teraapial, kuid see on spetsiaalselt kohandatud inimestele, kes kogevad väga intensiivselt emotsioone. DBT-d kasutavate terapeutide peamine eesmärk on leida tasakaal selle vahel, kes te olete, teie väljakutsete ja muutustest saadava kasu valideerimise (aktsepteerimise) vahel. Teie terapeut aitab teil õppida uusi oskusi emotsioonide reguleerimise parandamiseks. See hõlmab nii individuaalset kui ka rühmateraapiat.
• Inimestevaheline teraapia (IPT): See on lühiajaline ravivorm. See aitab teil mõista tülikaid inimestevahelisi probleeme, nagu lahendamata lein, muutused sotsiaalsetes või töörollides, konfliktid teistega ja teistega seotud probleemid. See võib aidata teil õppida tervislikke viise emotsioonide väljendamiseks ja viise suhtlemise parandamiseks.
• Psühhodünaamiline teraapia: Seda tüüpi teraapia põhineb ideel, et käitumist ja vaimset heaolu mõjutavad lapsepõlvekogemused ja probleemsed korduvad mõtted või tunded, mis on väljaspool teie teadlikkust (need on teadvuseta). Te töötate koos terapeudiga, et parandada oma eneseteadlikkust ja muuta vanu mustreid, et saaksite oma elu paremini juhtida.

Täiendavad ravimeetodid, mida vaimse tervise spetsialistid mõnikord koos psühhoteraapiaga kasutavad, on järgmised:

• Loomaabiga ravi: See hõlmab töötamist koerte, hobuste või muude loomadega, et tuua lohutust, aidata suhelda ja aidata toime tulla traumadega.
• Loov kunstiteraapia: See hõlmab kunsti, tantsu, muusika ja luule kasutamist kõneteraapia ja suhtlemise abistamiseks.
• Mänguteraapia: See teraapia aitab lastel mängu kaudu oma emotsioone ja tundeid tuvastada ja neist rääkida.

Sõltuvalt sellest, kes seansil osaleb, on ka erinevaid teraapiatüüpe. Need sisaldavad:

• Individuaalne teraapia: See teraapia hõlmab ainult teid ja vaimse tervise spetsialisti.
• Rühmateraapia: See teraapia toimub siis, kui kaks või enam inimest osalevad korraga teraapias vaimse tervise spetsialistiga. Rühmateraapias saate jagada kogemusi ja õppida teistelt nende sarnastest kogemustest.
• Abielunõustamine/paariteraapia: See teraapia hõlmab teid ja teie abikaasat või romantilist partnerit. Litsentsiga abielu- ja pereterapeudid (LMFT) on spetsiaalselt koolitatud, et aidata paaridel oma probleeme kindlaks teha ja lahendusi leida. Probleemid võivad olla seotud suhtlemise, laste kasvatamise, rahaasjade, enda või partneri vaimse tervise seisundi mõistmise ja muuga.
• Pereteraapia: See teraapia hõlmab teid ja teie pereliikmeid – kas kõiki või mõnda neist. See võib aidata pereliikmetel parandada suhtlemist ja lahendada konflikte, mis võivad ulatuda õdede-vendade armukadedusest kuni pereliikme surmaga toimetuleku probleemideni.

Kes vajab psühhoteraapiat?

Psühhoteraapia võib olla kasulik kõigile, kes võitlevad eluraskuste, liigse stressiga, kohanevad uue eluolukorra või tervisliku seisundiga ja/või kellel on vaimne tervis või käitumishäired. See hõlmab lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid.

Psühhoteraapia seansid võivad lühiajaliste probleemide korral kesta paar nädalat või kuud või keerulisemate olukordade või krooniliste seisundite korral mitu kuud või aastaid.

Mõned (kuid mitte ainsad) märgid, mis näitavad, et teie või teie laps võib kõneteraapiast kasu saada, on järgmised:

• Tunnete enamikul päevadel negatiivset meeleolu.
• Olete kaotanud huvi asjade vastu, mis teile kunagi meeldisid.
• Tunnete end elu üle koormatuna ning see mõjutab teie meeleolu ja igapäevast toimimist.
• Sulle tundub, et sa ei suuda oma emotsioone kontrollida.
• Sul on ärevad, pealetükkivad või tormavad mõtted.
• Teie toitumis- ja/või magamisharjumused on muutunud.
• Teatud harjumused on muutumas problemaatiliseks, näiteks liigne joomine, uimastite tarbimine, hasartmängud või muu riskantne käitumine.
• Olete kogenud traumat, nagu autoõnnetus, lähedase surm või füüsiline või seksuaalne rünnak.
• Sul on püsivalt madal enesehinnang ja enesekindlus.
• Teil on püsivaid probleeme suhetega, olgu see siis romantilise partneri, pereliikme või töökaaslasega.
• Teil on raske toime tulla töö, pere või kooliga seotud stressiga.
• Olete eemaldunud sotsiaalsetest suhetest ja/või sotsiaalsetest tegevustest.

Kui te pole kindel, kas psühhoteraapia võib teid aidata või mitte, pöörduge oma esmase tervishoiuteenuse osutaja poole. Nad võivad anda juhiseid.

Milliseid tingimusi või probleeme aitab psühhoteraapia lahendada?

Probleemid, mille lahendamisel psühhoteraapia võib aidata, on järgmised (kuid mitte ainult):

• Raskused igapäevaelu või tervisehäiretega toimetulekul.
• Stress.
• Viha.
• Trauma (füüsiline või emotsionaalne).
• Raskused kehakaalu langetamisel või suitsetamisest loobumisel.
• Toimetulek ägedate või krooniliste haigustega, nagu hulgiskleroos, vähk, insult, krooniline valu või autoimmuunhaigus.
• Armastatud inimese surm ja lein.
• Abielulahutus või suhteprobleemid.
• Töö- või pereprobleemid.
• Spetsiifilised vaimse tervise seisundid, nagu depressioon, ärevus, bipolaarne häire, posttraumaatiline stressihäire (PTSD), söömishäired, isiksusehäired ja palju muud.
• Käitumishäired, nagu tähelepanupuudulikkuse/hüperaktiivsuse häire (ADHD), opositsiooniline trotslik häire (ODD), käitumishäire ja palju muud.

Psühhoteraapiat on mitut erinevat tüüpi ja mõned tüübid võivad teatud probleemide või probleemide korral paremini toimida. Võite osaleda psühhoteraapias koos teatud ravimite või muude ravimeetoditega, et oma seisundit juhtida.

Kuidas leida terapeudi?

Terapeut võib olla psühholoog, psühhiaater (ravimeid välja kirjutav arst), psühhiaatriaõde, sotsiaaltöötaja või pereterapeut.

Õige terapeudi leidmine on sageli aeganõudev ülesanne. Püüdke mitte heituda. Rääkige inimestega, keda usaldate, et anda teile saatekiri terapeudi saamiseks, olgu selleks teie esmane tervishoiuteenuse osutaja või sõber või pereliige.

Terapeute saate otsida ka veebist kohalike ja riiklike psühholoogiliste ühenduste kaudu.

Veenduge, et iga terapeut, kelle juurde olete huvitatud, on riiklikult sertifitseeritud ja litsentseeritud vaimse tervise spetsialist ning et nad tegelevad teie murevaldkonnaga (nt lein, depressioon, pereteraapia jne).

Enamiku terapeutide veebisaitidel on loetletud haigusseisundid, mida nad ravivad. Kui teil on küsimusi, helistage või saatke e-kiri enne valimist terapeudi kabinetti.

Võib olla kasulik küsida potentsiaalselt terapeudilt järgmisi küsimusi:

• Milline on teie psühhoteraapiaalase koolituse olemus?
• Kui kaua olete teraapiat pakkunud?
• Millist tüüpi teraapiat te mulle soovitate?
• Millised on teie eeskirjad nädala jooksul tehtavate telefonikõnede ja meilide kohta?
• Kui palju aega te esialgu palute mul kogu teraapiaprotsessi jaoks pühendada?

Protseduuri üksikasjad

Kuidas psühhoteraapia toimib?

Psühhoteraapia on tõenduspõhine ravi, mis põhineb teoorial ja oskustepõhisel dialoogil (vestlustel). See pakub toetavat, hinnangutevaba ja turvalist keskkonda, mis võimaldab teil avameelselt rääkida vaimse tervise spetsialistiga, kes on objektiivne ja spetsiaalselt koolitatud teid probleemide lahendamiseks aitama.

Seansside ajal teete teie ja teie vaimse tervise spetsialist koostööd, et tuvastada ja muuta mõtteid ja käitumist, mis takistavad teil oma parimat elu elada. Seansside vaheline sagedus varieerub sõltuvalt teie ravitavast seisundist, teie elustiilist ja terapeudi praktikast.

Kuna vestlus on psühhoteraapia põhiosa, tuleb teraapias aktiivselt kaasa lüüa. Teie ja teie terapeudi vaheline usaldus ja suhe on tõhusaks koostööks ja teraapiast kasu saamiseks olulised.

Vaimse tervise spetsialistid seavad esikohale konfidentsiaalsuse ja teie privaatsuse säilitamise. Tegelikult on see osa nende kutse-eetika koodeksist. Vaimse tervise spetsialistid, kes rikuvad patsiendi konfidentsiaalsust, võivad kaotada oma võime tulevikus ravida.

Kui aga avastate, et kavatsete endale või teistele haiget teha, on teie vaimse tervise spetsialist kohustatud sellest teie ja/või teiste turvalisuse huvides ametiasutustele teatama. Samuti peavad nad teatama laste, vanurite või puuetega inimeste väärkohtlemisest, ärakasutamisest või hooletusse jätmisest.

Võite alati anda oma vaimse tervise spetsialistile kirjaliku loa jagada kõiki või osa oma aruteludest oma esmase tervishoiuteenuse osutaja, pereliikmete, õpetajate või kellegi teisega, kui soovite.

Riskid / eelised

Mis kasu on psühhoteraapiast?

Uuringud näitavad, et umbes 75% psühhoteraapias osalevatest inimestest kogevad teatud tüüpi kasu ja saavad igapäevaselt paremini hakkama.

Uuringud näitavad ka, et psühhoteraapia parandab emotsioone ja käitumist ning on seotud positiivsete muutustega teie ajus ja kehas. Muud eelised võivad hõlmata järgmist:

• Vähem haiguspäevi.
• Vähem puuet.
• Aktiivne osalemine meditsiiniliste otsuste tegemisel.
• Vähem meditsiinilisi probleeme.
• Suurenenud töö- ja eluga rahulolu.

Kuid vestlusteraapia ei sobi kõigile. Ravi on tõenäolisem, kui:

• Ole oma terapeudiga avatud ja aus.
• On pühendunud positiivsete muutuste tegemisele.
• Järgige kokkulepitud raviplaani.
• Oled valmis täielikult teraapiale pühenduma ja täitma koduseid ülesandeid (vajadusel).

Taastamine ja Outlook

Kui kaua ma vajan psühhoteraapiat?

Kui kaua te psühhoteraapiat vajate, sõltub mitmest tegurist, sealhulgas teie konkreetsest teraapias osalemise põhjusest, teie eesmärkidest ja sellest, kas proovite aktiivselt oma probleemidega tegeleda.

Psühhoteraapia võib olla lühiajaline (mõned seansid), mis käsitleb vahetuid probleeme, või pikaajaline (kuud või aastad), tegeleb vaimse tervise seisundite ja/või keeruliste probleemidega. Teie ja teie terapeut määrate üheskoos kindlaks ravi eesmärgid ning kohtumiste sageduse ja aja.

Ühes klassikalises uuringus paranes pooled psühhoteraapias osalenud inimestest pärast kaheksat seanssi ja 75% paranes kuue kuu pärast.

Võite kaaluda teraapia lõpetamist, kui olete oma terapeudi abiga lahendanud teid toonud probleemi ja olete õppinud uusi oskusi, et saaksite tulevikus ettetulevate väljakutsetega paremini toime tulla.

Paljud inimesed osalevad psühhoteraapias mitu korda oma elu jooksul – kas sama või mitme erineva probleemi puhul.

Millal arstile helistada

Millal peaksin psühhoteraapia ajal oma tervishoiuteenuse osutaja või vaimse tervise spetsialisti poole pöörduma?

Oluline on minna kõikidele plaanitud teraapiaseanssidele või planeerida ümber kõik seansid, millest peate vahele jääma.

Kui olete mõnda aega psühhoteraapias osalenud ja see ei aita teie sümptomeid leevendada, rääkige oma tervishoiuteenuse osutajaga võimalusest võtta oma sümptomite raviks ravimeid.

Kui teil on kriis, näiteks tunnete enesetaputunnet, peaksite minema kohalikku kiirabi, helistama numbril 911 või helistama enesetappude ja kriiside päästeliini numbril 988. Keegi on teiega 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva saadaval, et rääkida. nädal.

Täiendavad levinud küsimused

Mis on psühhoanalüüs?

Psühhoanalüüs on psühholoogia eriala, mis on psühhodünaamilise teraapia intensiivsem vorm. See hõlmab mitmeid psühholoogilisi teooriaid ja terapeutilisi meetodeid, mis pärinevad Sigmund Freudi tööst.

Psühhoanalüüsi peamine eeldus on usk, et kõigil inimestel on alateadlikud mõtted, tunded, soovid ja mälestused. Selle eesmärk on vabastada allasurutud emotsioonid ja kogemused (teaddes teadvuseta teadvuse).

Kuigi vaimse tervise seisundi või emotsionaalsete raskuste tunnistamine ja abi otsimine oma elus võib olla üle jõu käiv, on oluline, et te seda teeksite. Psühhoteraapia aitab teil paremini mõista ja ületada takistusi, mis takistavad teil elada täisväärtuslikku ja tervislikku elu. Vaimse tervise spetsialistid on oma ala eksperdid ja neil on ajakohased teadmised uuringute ja ravistrateegiate kohta, mis võivad teid aidata. Teie vaimse tervise spetsialist teeb teiega koostööd, et määrata teile kõige sobivam raviplaan.

Psühhoteraapia on hädavajalik vahend vaimse tervise häirete ravimiseks ja enesetäiendamiseks. See põhineb dialoogil koolitatud spetsialisti ja klientide vahel, eesmärgiga lahendada emotsionaalseid, käitumuslikke ja mõtlemismustreid puudutavaid probleeme. Erinevad lähenemised, nagu kognitiiv-käitumuslik teraapia ja psühhoanalüüs, pakuvad eri vajadustega inimestele sobivaid strateegiaid. Psühhoteraapia võimaldab inimestel teha positiivseid muudatusi oma elus, et tulla toime stressi, ärevuse ja depressiooniga, parandades nende üldist heaolu.