Mis on kohtuekspertiisi patoloog? Mida nad teevad ja koolitus

Kohtuekspertiisi patoloog on meditsiiniline ekspert, kes uurib ja analüüsib lahkamise kaudu surnukehi, et kindlaks teha surmapõhjus ja -aeg ning koguda tõendeid kriminaaljuhtumite lahendamiseks. Kohtuekspertiisi patoloogid osalevad ka kohtuprotsessidel, kus nad esitavad oma ekspertiisipõhiseid järeldusi. Selleks ameti saavutamiseks peavad nad läbima põhjaliku meditsiinilise koolituse, sealhulgas patoloogia erialaõpingud, ning omandama praktilise kogemuse lahkamistehnikas ja kohtuekspertiisi põhimõtetes.

Kohtuekspertiisi arst on arst, kes teeb lahkamisi ootamatu või kahtlase surma põhjuse ja viisi väljaselgitamiseks. Nad võivad töötada nii meditsiini- kui ka valitsusasutustes.

Ülevaade

Mis on kohtuekspertiisi patoloog?

Kohtuarst on arst, kes uurib ootamatuid, kahtlaseid, ebaloomulikke ja/või vägivaldseid surmajuhtumeid. Tavaliselt teevad nad lahkamisi (keha arstlik läbivaatus pärast surma). Nende töö hõlmab nii meditsiinilisi kui ka juriidilisi küsimusi.

Patoloogia on meditsiini haru, mis hõlmab kehakoeproovide laboratoorset uurimist diagnostilisel või kohtuekspertiisi eesmärgil. “Kohtuekspertiis” tähendab “kuritegude lahendamise teaduslike meetoditega seotud”. Kuid mitte kõik surmajuhtumid, mida kohtuekspertiisi patoloogid uurivad, ei ole kriminaalsed.

Kohtuekspertiisi patoloogidel on eriväljaõpe järgmistes valdkondades:

• Toksikoloogia: teadusharu, mis hõlmab mürkide olemust, mõju ja tuvastamist. Mürgistuste näideteks on süsinikmonooksiid, mürkmadu või putukahammustused ning ained, nagu opioidid ja alkohol.
• Ballistilised ja ballistikahaavad: mürsuüksuste (nt kuulide) liikumise ja mõjude uurimine.
• Jäljetõendid: materjal(id), mis jäävad maha kahe objekti või kahe inimese koosmõjul, näiteks kiud, kehavedelikud, laskejäägid, juuksed ja sõrmejäljed.
• Seroloogia: vere ja muude kehavedelike uurimine. Kohtuekspertiisi patoloogid võivad neid vedelikke vaadata mikroskoobi all või teha proove masinatega, näiteks vereanalüüside analüsaatoritega.
• DNA tehnoloogia: geneetilise materjali (DNA) uurimine ja manipuleerimine. Kohtuekspertiisi patoloogid võivad võrrelda tõendite DNA-d kahtlustatava DNA-ga või kasutada DNA-d näiteks surnukeha identiteedi kinnitamiseks.

Mida teevad kohtuekspertiisi patoloogid?

Kohtuekspertiisi põhiülesanne on määrata kindlaks surma mehhanism, aeg ja viis (st tapmine, enesetapp, juhuslik, loomulik või määramata) juhtudel, kui inimene sureb ootamatult või vägivaldselt.

Selleks teeb kohtuekspertiisi patoloog:

• Kinnitab keha tuvastamist või kogub teavet, mis aitab tuvastada.
• Uurib surnud isiku haiguslugu.
• Hindab kuriteopaiga tõendeid seoses surmaga (vajadusel).
• Viib läbi lahkamise, et tuvastada vigastusi või haigusi. Nad teatavad nendest tõenditest hoolikalt, kuna see võib olla vajalik edaspidiseks surma kohtuprotsessiks.
• Kogub ja analüüsib kehast pärinevaid jälgi.

Pärast uurimise lõpetamist koostab kohtuekspertiisi patoloog kirjaliku aruande, milles selgitatakse surma mehhanismi, aega ja viisi. Nad võivad neid järeldusi tunnistada ka kohtus eksperdina.

Kohtuekspertiisi patoloogid võivad olla kaasatud ka seksuaalrünnakut või füüsilist väärkohtlemist kogenud elavate patsientide juhtumite uurimisse.

Kus kohtuekspertiisi patoloogid töötavad?

Enamik kohtuekspertiisi patolooge töötab linna- või maavalitsuses arstliku läbivaataja või koroneri kabinetis. Teised töötavad haiglates, meditsiinikoolides või erapraksises, mis pakub advokaatidele, peredele ja teistele lepingu alusel lahkamisteenuseid.

Kohtuekspertiisi patoloogid veedavad suurema osa ajast surnukuuris lahkamisi tehes või laboris koeproove uurides ja teste tehes. Mõnikord võivad kohtuekspertiisi patoloogid minna surmapaigale, et politseiuurijatega koostööd teha.

Täiendavad levinud küsimused

Mis vahe on kohtuekspertiisi patoloogil, koroneril ja arstlikul ekspertiisil?

Isik võib olla nii arstlik ekspertiis kui ka kohtuarst, kuid tiitlitel on erinev tähendus.

Kohtuekspertiisi patoloogia on meditsiiniline eriala ja kohtuekspertiisi patoloog on arst. Nimetus “arstiarst” on tavaliselt valitsuse heaks töötava kohtuekspertiisi patoloogi ametinimetus.

Koroner on valitud või määratud riigiametnik, kelle põhiülesanne on tuvastada surma põhjus. Enamik koronereid ei ole arstid, seega töötavad nad tavaliselt kohtuekspertiisi patoloogiga.

Kuidas saada kohtuekspertiisi patoloogiks?

Et saada sertifitseeritud kohtuekspertiisi patoloogiks, peate:

• Lõpetage meditsiinieelne eelharidus kolledžis või ülikoolis, omandades bakalaureusekraadi.
• Lõpetanud meditsiinikooli, teenides meditsiinidoktori (MD) või osteopaatilise meditsiini doktori (DO) kraadi.
• Omama vähemalt kolmeaastast meditsiinilist kõrgharidust residentuuriõppe programmis.
• Sisestage juhatuse sertifitseerimiseksamid Ameerika Patoloogianõukogu kaudu.
• Pärast anatoomilise ja kliinilise patoloogia tunnistuse saamist lõpetage kohtuekspertiisi patoloogia stipendium.

Kui kaua kulub kohtuekspertiisi patoloogiks saamine?

Kohtuarstlikuks arstiks saamiseks kulub tavaliselt umbes 13 aastat. See hõlmab meditsiinieelset haridust, meditsiinikooli, residentuuri ja stipendiumi.

Kohtuekspertiisi patoloogid on olulised meditsiinitöötajad, kes töötavad kulisside taga ootamatute või kahtlaste surmajuhtumite meditsiinilise uurimise nimel. Neil on eriteadmised ja -oskused surnukehade uurimiseks ning surma põhjuse ja viisi täpseks määramiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kohtuekspertiisi patoloog on meditsiinitöötaja, kelle ülesandeks on uurida ja analüüsida surmajuhtumeid ning teha kindlaks surma põhjus ja asjaolud. Neil on oluline roll õigluse saavutamisel ja kuritegude lahendamisel, kuna nad esitavad kohtuekspertiisi aruandeid ja tunnistavad vajadusel kohtus. Selleks peavad nad läbima pikaajalise erialase koolituse, omandama tugeva teoreetilise ja praktilise tausta anatoomia, patoloogia ja kohtuekspertiisi valdkondades.