Milline on parim viis oma vihaga toimetulemiseks?

Vihaga toimetulemine võib olla keeruline ja sageli väljakutsuv, eriti kui me ei tea, milline on parim viis sellega toime tulla. Kas peaksime endast välja karjuma, end tagasi hoidma või proovima leida rahulikumat lähenemist? See teema on oluline paljudele inimestele, sest viha võib mõjutada meie suhteid, tervist ja üldist heaolu. Selles artiklis uurime erinevaid viise, kuidas paremini toime tulla oma vihaga ning kuidas see võib meie elu positiivselt mõjutada.

Teie teise klassi õpilane ei katkestanud teid videokonverentskõne ajal (mis jäi pidevalt maha). Seejärel tühistati teie toidukaupade kohaletoimetamine – ja teil pole enam leiba, mune ega piima. Ja kõige tipuks sajab vihma ja sa ei saa välja jooksma minna lihtsalt selleks, et kodust välja saada. Ütleme nii, et sa vingud.

Kui tunnete, et olete nendel päevadel rohkem ärritunud (mis kõik näivad koos hägunevat), pole te üksi. Hiljutine küsitlus näitas, et 84% küsitletud inimestest usub, et ameeriklased on täna vihasemad kui põlvkond tagasi.

Rääkisime psühholoog Scott Beaga, PsyD, sellest, kas viha on tõesti tõusuteel – ja strateegiatest oma viha kontrolli all hoidmiseks.

K: Kas vihal on mingit eesmärki?

Dr Bea: Mõned meist säilitavad kõrge viha. Me viskame esemeid. Me hoiame seda enda teada. Sellel on negatiivne mõju meie kehale, meie ajule ja tõenäoliselt sellele, kuidas me oma elu tajume.

Muudel juhtudel on viha tõeliselt kasulik emotsioon. See on viis, kuidas me seame piirid. Kui keegi rikub meie õigusi, kasutame seda tunnet, et luua takistusi, et püüda kasutada enesekaitseks jõupingutusi.

K: Kas viha on ühiskonnas tõesti tõusuteel?

Dr Bea: Hiljutised uuringud näitavad, et ärevus ja depressioon on tõusuteel, eriti USA noorte täiskasvanute puhul. Kui ärevuse ja depressiooni määr tõuseb, järgneb sageli viha.

Viha on sageli ajendatud ohu tajumisest. Ja meil on kalduvus tajuda asju tänapäeval ohtlikumatena (kui need tegelikult on) meedia ja uudiste püsivuse tõttu.

Varasematel põlvkondadel juhtus ikka raskeid asju, kuid neid ei avalikustatud nii palju.

K: Kuidas siis oma vihaga paremini toime tulla?

Me ei räägi palju vihast. Me ei õpeta, kuidas seda ära tunda ega sellega toime tulla. Ja viha on refleksiivne emotsioon, mistõttu võib olla raske seda ennetavalt hallata.

Kui meie emotsioonid on süttinud, lähevad loogika ja arutluskäik justkui kõrvale. Ja kui me oleme tõeliselt ärevil, võivad väikesed provokatsioonid ja ärritused meid tõesti üle selle künnise, kus me tunneme viha ja võib-olla käitume vihaselt, tõesti üle viia.

Kui suudame oma teadlikkuse kallal töötada – teades, kuidas meie vaim ja keha reageerivad, kui vihastame –, suudame oma viha paremini ohjeldada. Sest olenemata sellest, kas meil on lühike süütenöör või oleme seda tüüpi inimesed, kes oma viha üles kütab, maksame selle hinna meie.

Astuge ette, nagu rahustage oma keha. Jooga, meditatiivne praktika või teadvelolek on distsipliinid, mis oleksid kasulikud meie kehaga tegelemisel.

Hea on töötada meie „emotsionaalsete amortisaatorite” kallal kas eneseteadvuse või professionaali abiga. See võib aidata meil muutuda vastupidavamaks, ilma et peaksime liigselt ärrituma.

Teine viis oma viharefleksi kontrolli all hoidmiseks on anda sellele nimi – märgistades, mis meid vihastab.

Kui me suudame seda väga hoolikalt sildistada või nimetada, nimetatakse seda väljendit viha granulaarsuseks. Mida rafineeritumalt ja täpsemini saame öelda, mis meie viha tekitab (või meie viha allikas), saame selle üldiselt hammustavamateks tükkideks jagada. Võib-olla tunneme end sellest veidi vähem hirmununa või võime isegi kogemusse huumorit tuua.

Kokkuvõttes on parim viis oma vihaga toimetulemiseks leida tasakaal ja kontroll emotsioonide üle. Oluline on õppida ennast rahustama, enne kui viha välja elada või olukorda lahendada. Tervislik toitumine, regulaarne treening ja piisav uni võivad samuti aidata viha kontrolli all hoida. Lisaks on oluline suhelda ja otsida tuge lähedastelt või professionaalidelt, et õppida vihaga konstruktiivselt toime tulema. Vihaga toimetulek nõuab eneseteadlikkust ja enesevalitsemist, kuid õige lähenemise korral on võimalik viha negatiivset mõju vähendada ja parandada üldist heaolu.