Miks me ohkame ja mida see tähendab?

Kas oled kunagi märganud, kuidas me sageli ohkame? Kas oled mõelnud, mida see tegelikult tähendab? Ohkamise kaudu väljendame me mitmesuguseid tundeid ja emotsioone, olgu need siis stress, kergendus või ükskõiksus. See nähtus on lahutamatu osa meie inimloomusest ning seda on uuritud ja tõlgendatud erinevates kultuurides ja ajastutel. Selle artikli eesmärk on avastada ohkamise tähendust ning tuua esile selle erinevad aspektid meie igapäevaelus. Lähme selle põneva teekonnaga koos!

Ohkamist võib seostada paljude asjadega. Stress. Leevendus. Isegi pettumuse või aukartuse tunne.

Ükskõik, kuidas te ohkamise peale mõtlete, võite küsida, miks me seda teeme ja kas see võib teile halba olla või kas on võimalik liiga palju ohata. Ohkamine, me õpime, on loomulik ja normaalne. Ja kuigi ohkamine iseenesest otsest ohtu ei kujuta, on olukordi, kus see võib olla märk millestki muust.

Biofeedbacki spetsialist ja psühholoog Anna Hayburn, PsyD, selgitab, mida me selle väljahingamise vormi kohta teame.

Mis on ohkamine?

Esiteks, mis on ohkamine? Köha nõbu? Onu ahhetama?

Ohkamist peetakse refleksiks ja seda määratletakse peamiselt kui pikka sügavat hingetõmmet, mis sarnaneb tavalisele sisse- ja väljahingamisele, kuid mitte päris samale. See võib juhtuda emotsionaalse reaktsiooni, nagu stress või kergendus, tõttu, kuid võite ka ohata, ilma et peaksite seda isegi märkama. Tegelikult toodavad inimesed keskmiselt umbes 12 “spontaanset ohke” tunni jooksul.

Tavaliselt hõlmab ohkamine teise sissehingamise sissehingamist enne väljahingamise (ohkamise) väljalaskmist. Sageli järgneb hingamispaus – mõnikord nimetatakse seda ohkamisjärgseks apnoeks.

Nagu selgub, mängib ohke ka teie hingamisteedes olulist rolli. Kui hingate normaalselt, töötavad väikesed õhukotid (tuntud ka kui alveoolid) hapniku ja süsinikdioksiidi vahetamisel. Mõnikord kukuvad need õhukotid kokku ja ohkamine võib aidata neid lähtestada. Kuna ohkamine on põhimõtteliselt pikk sissehingamine, võib see mõnikord anda teie kopsudele väga vajaliku õhutõuke ja parandada teie vere hapnikutaset.

Teisisõnu, ohkamine siin-seal võib aidata teie hingamist tasakaalustatumaks muuta ja samuti emotsionaalset auru välja lasta.

Miks me ohkame?

Pole üllatav, et ohkamist seostatakse sageli meie tunnetega.

Näiteks: Kas olete kunagi ohkanud ja tundnud end paremini? Ohkamine võib mõnikord olla tõhus ärevuse leevendaja. Mõned eksperdid oletavad, et ärevust tekitavates olukordades võivad inimesed ohkada, et saada ajutist leevendust.

2022. aastal tehtud uuring näitas, et ohkamine oli seotud emotsionaalsete reaktsioonidega, nagu erutus, ärevus ja valu.

„Negatiivsed emotsionaalsed seisundid – nagu hirm, ärevus ja kurbus – on tegelikult seotud ohkamisega sagedamini,” märgib dr Hayburn. Seda kinnitavad ka 2010. ja 2015. aasta uuringud.

Kui teil on sellised seisundid nagu:

• Ärevus.
• Posttraumaatiline stressihäire (PTSD).
• Sagedased paanikahood.
• Hingamisteede probleemid.
• Düsautonoomia.

Kas ohkamine on tervislik?

Enamasti võib ohkamine olla hea asi.

Kuid kuigi ohkamine on tavaliselt teie keha viis emotsionaalse raskuse kaotamiseks, võib liigne ohkamine saada teie süsteemile koormaks. Mäletate, kuidas me varem mainisime, et hingamispaus kaasneb ohkamisega? See on osa, mis võib aja jooksul murettekitavaks muutuda.

“Kui sagedane ohkamine jätkub pikka aega – kas pikaajalise stressi või ärevushäire tõttu – võib see ärevust, stressi ja paanikat veelgi süvendada,” selgitab dr Hayburn. “Seda sellepärast, et see võib soodustada hüperventilatsiooni ja suurenenud stressireaktsiooni.”

Teisisõnu, kui te ohkate palju ega suuda seda sügavate hingetõmmete ja mõõdetud hingamisega tasa teha, võib see olla märk vaimsest stressist või mõnel juhul ka hingamisprobleemist.

Peaksite nägema oma tervishoiuteenuse osutajat, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest koos sagedase ohkamisega:

• Õhupuudus, pearinglus või peapööritus.
• Liigne stressi- või ärevustunne.
• Püsiv depressiooni, vähese energia või lootusetuse tunne.

Kuidas hingamist parandada

Kui olete märganud, et ohkate liiga sageli, võib see olla märk sellest, et te ei hinga piisavalt sügavalt. See on täiesti arusaadav, sest stress ja ärevus võivad sageli põhjustada ebaühtlast hingamist.

Selle vastu võitlemiseks ja hingamise (ja ohkamise) kontrollimiseks võite harjutada paremaid hingamisharjutusi.

“Kui tunnete end kroonilises ärevuses, stressis või paanikas, tasub küsida oma arstilt hingamise ümberõpetamise kohta,” soovitab dr Hayburn. “See on kasulik sekkumine nii kehale kui ka vaimule ning seda saab teha mitmel viisil, näiteks logopeediga või psühholoogiga biotagasiside.”

Kui soovite oma hingamist ka kodus parandada, võite proovida selliseid hingamisharjutusi nagu:

• Kasti hingamine.
• 4-7-8 hingamisharjutus.
• Vahelduv ninasõõrmete hingamine.

Võti on ka teadmine, millal teie ohkamine on stressist tingitud või mitte. Kõik ohked pole võrdsed.

“Ohked võivad olla ka positiivsed. Pidage meeles, et võime kergenduse väljendamiseks ohkama,” ütleb dr Hayburn. “Ohkamine võib teie ümber olevatele inimestele märku anda, et tunnete end turvaliselt ja rahulolevana.”

Ohkamine teenib teie hingamissüsteemi ja isegi teie emotsionaalse reaktsiooni eesmärki. Seega ei tohiks te muretseda, kui ohkate aeg-ajalt erinevate tunnete väljendamiseks. Pöörake kindlasti tähelepanu, kui tunnete muid hingamisega seotud probleeme, mis mõjutavad teie igapäevast toimimist. Kui jah, hingake sügavalt sisse ja pöörduge tervishoiuteenuse osutaja poole.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ohkamine on oluline osa meie keha automaatsest reaktsioonist erinevatele olukordadele. Ohkamine võib väljendada nii füüsilist kui ka emotsionaalset pinget ning võib olla näiteks stressi, ärevuse või rahulolematuse väljendus. Lisaks sellele võib ohkamine aidata kehal lõdvestuda ning tuua leevendust. Ohkamine on seega loomulik ning tavaline nähtus, mis aitab meil toime tulla igapäevaste väljakutsetega.