Miks ajukasvaja ei tähenda alati, et teil on vähk?

Ajuvähk on sageli hirmutav diagnoos, kuid mitte kõik ajukasvajad ei ole tingimata vähkkasvajad. Kuigi ajukasvajad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ja sümptomeid, ei pruugi need alati olla pahaloomulised. Enamik ajukasvajaid on tegelikult healoomulised ja neid saab edukalt ravida. On oluline teada, et ajukasvajad ei ole alati vähk ning diagnoos ei tohiks kohe tekitada hirmu ja paanikat. Täpsema diagnoosi ja ravi saamiseks on vaja pöörduda arsti poole.

Kui olete just avastanud, et teil on ajukasvaja, võite olla üllatunud, kui saate teada, et see ei tähenda tingimata, et teil on vähk. (Jah, see on õige. Selgitame.)

Ajukasvajaid on palju erinevaid. Mõned neist on healoomulised (mitte vähkkasvajad) ja teised on pahaloomulised (see tähendab vähkkasvajad).

“Kuidas teie kasvaja pildiuuringus välja näeb, ja teie kliiniline ajalugu annavad meile tavaliselt üsna hea ülevaate, kas teie kasvaja on hea- või pahaloomuline,” ütleb neurokirurg Pablo Recinos, MD. “Kui see on ebaselge, peame võib-olla tegema lühiajalise pildistamise järelkontrolli või biopsia.”

Healoomulised ajukasvajad võivad siiski vajada ravi. Nad kasvavad ja suruvad lähedalasuvaid ajupiirkondi, kuid harva levivad teistesse kudedesse. On juhtumeid, kus nad võivad tagasi tulla.

“Healoomulised kasvajad võivad olenevalt nende asukohast olla tülikad,” ütleb dr Recinos. “Kui nad on pealael, kus puuduvad kriitilised närvid, on kasv paremini talutav. Kasvajad, mis on kriitiliste närvide lähedal või suruvad ajutüvele, võivad põhjustada sümptomeid, millest mõned on rasked.

Kuidas ravitakse healoomulisi ajukasvajaid

Healoomuliste ajukasvajate ravi eesmärk on eemaldada kirurgiliselt nii palju kasvajat, kui see on ohutult võimalik.

“Kui healoomuline kasvaja on olulise närvi või arteri külge kinni jäänud ja ainus viis selle eemaldamiseks on see närv või arter ohtu seada, võib kirurg eemaldada ainult osa kasvajast,” ütleb dr Recinos.

Pärast kasvaja eemaldamist peate läbima perioodilised pildiuuringud. Järelkontroll on oluline, kuna on endiselt olemas võimalus, et mõned kasvajarakud ei olnud operatsiooni ajal nähtavad ja kasvaja võib korduda.

Kui osa jääkkasvajast kasvab, võib arst soovitada traditsioonilist kiiritusravi või radiokirurgia. Keemiaravi ei mängi tavaliselt healoomuliste ajukasvajate ravis olulist rolli, kuid on ka erandeid.

“Mõned patsiendid on väljendanud muret, et healoomulise ajukasvaja eemaldamine ajab selle üles ja paneb selle kiiremini kasvama,” ütleb dr Recinos. “Seda ei juhtu, sest see ei tööta nii.”

Pahaloomulise ajukasvaja ravi

Pahaloomulised ajukasvajad kasvavad tõenäoliselt kiiresti ja levivad teistesse ajukoesse. Pahaloomuliste ajukasvajate ravi esialgne eesmärk on eemaldada võimalikult suur osa kasvajast, säilitades samal ajal aju funktsiooni.

“Mõnel juhul võib täieliku resektsiooni saamiseks olla vaja mõnest funktsioonist loobuda, ” ütleb ta.

Enamiku pahaloomuliste kasvajate puhul on pärast resektsiooni täiendava ravimeetodina kasutatud keemiaravi. Lisaks on mõned uued ravimeetodid, näiteks immunoteraapia, mida praegu kliinilistes uuringutes hinnatakse.

Ajuoperatsiooni võimalused

Ajukasvajate eemaldamiseks kasutatakse mitut tüüpi operatsioone.

“Kirurgiavõimalused ulatuvad traditsioonilisest avatud kirurgiast kuni minimaalselt invasiivsemate meetoditeni, nagu endoskoopiline kirurgia või laserablatsioon,” ütleb dr Recinos. “Kuid minimaalselt invasiivsed operatsioonid ei pruugi kõigile sobida. Mõnel juhul saame kasutada etapiviisilist lähenemist, kus kasutame avatud ja endoskoopiliste operatsioonide kombinatsiooni.

Kokkuvõttes võib öelda, et ajukasvaja ei tähenda alati, et inimesel on vähk. On oluline mõista, et ajukasvajad võivad olla nii pahaloomulised kui ka healoomulised ning neil võivad olla erinevad sümptomid ning ravi. Oluline on läbida põhjalikud meditsiinilised uuringud ja saada professionaalseid konsultatsioone, et saada täpset teavet ning õige diagnoos. Igal juhul on oluline võtta ajukasvaja avastamisel olukord tõsiselt ning otsida õigeaegset ravi ja toetust.