Mida peate teadma mänguvigastuste kohta

virtualReality 619237888

Mänguvigastused on oluline teema, millest on oluline teadlik olla, eriti kui olete seotud spordiga. See võib juhtuda igal ajal ja igas vanuses ning õnnetus ei hüüa tulles. On oluline olla teadlik erinevatest vigastustest, nende ennetamisest ja ravist, et vältida pikaajalisi tagajärgi. Selles artiklis käsitleme erinevaid mänguvigastusi ja nende tagajärgi, samuti seda, kuidas neid vältida ja ravida. Teadmised mänguvigastustest võivad aidata teil olla paremini ettevalmistatud ootamatute olukordade ja õnnetuste jaoks ning tagada kiirem taastumine vigastuste korral.

Kas olete Battle’iga (Royale) liitunud? Mängimine, tuntud ka kui esport, on metsikult populaarne. Ja see on üsna tulus – parimad konkurentsivõimelised mängijad teenivad kuni 6 miljonit dollarit aastas. Ja saage see: rohkem kui 50 USA ülikooli pakuvad stipendiume, et meelitada üliõpilasi oma spordimeeskondadega liituma.

“Ja nagu iga elukutselise või kollegiaalse sportlase puhul, võib juhtuda vigastusi,” ütleb spordimeditsiini arst Dominic King, DO.

Millised mänguvigastused on tavalised ja kuidas teate, millal on aeg muretseda? Dr King vastab neile põletavatele küsimustele.

K: Milliseid vigastusi võin e-sporti mängides saada?

V: Esiteks peame tuvastama mänguplatvormid. Vigastused on erinevad olenevalt kasutatavast platvormist:

  • Konsool (Nintendo®, Xbox või PlayStation®): Mängijad kasutavad mängus navigeerimiseks käeshoitavat kontrollerit ja istuvad tavaliselt diivanil või pehmel toolil.
  • Personaalarvuti (PC): Mängijad istuvad laua taga toolil, kasutades klaviatuuri ja hiirt.
  • Virtuaalne reaalsus (VR): Mängijad kannavad peakomplekti ja kaitseprille, kasutavad käeshoitavat kontrollerit ega ole konsooli külge aheldatud.
Loe rohkem:  Olge õnnelik: miks treening võib teie tuju tõsta

K: Kuidas VR-mängijad haiget saavad?

V: VR on kõige füüsilisem mängukeskkond. Mängijad kõnnivad ringi (silmsed silmaklapid peal) ja vehivad mängu mängimiseks kätega. VR on kogu keha hõlmav mängukogemus. Tavalised vigastused võivad hõlmata:

  • Komistamine ja kukkumine (põrandale või seinale).
  • Asjade löömine, sest teie käed lehvivad kiiresti igas suunas.

K: Kas konsoolimängijate vigastuste oht on väiksem?

V: See ei ole madalam, kuid traumaatilise vigastuse oht on väiksem. Konsoolimängijad kogevad tavaliselt järgmist:

  • Õlad, kael ja selg, mis on tingitud halvast kehahoiakust (küürus istumisest).
  • Silmade koormus.

K: Kas samad vigastused kehtivad ka arvutimängijatele?

V: Silmade väsitamine kindlasti teeb. Neil on vähem õlgade, kaela ja selja pinget, kuna nad istuvad lauatoolis või mängutoolis. Kuid kuna nad koputavad klaviatuuri ja liigutavad hiirt kiiresti, on neil suurem käte ja randme vigastuste esinemissagedus, näiteks:

  • Kõõlusepõletik: Pöidla, käe või randme põletik ja ärritus.
  • Karpaalkanali sündroom: Muljutud randme närv, mis põhjustab käte või randme valu, tuimust, kipitust või nõrkust.

Ja kuna nad võivad toetuda küünarnukiga toolile või lauale, on neil kalduvus pigistada küünarnärvi – küünarnuki sees olevat närvi. See võib põhjustada küünarliigese neuriiti, mida nimetatakse ka kubitaalse tunneli sündroomiks. Kubitaalse tunneli sündroomiga kaasnevad samad sümptomid nagu karpaalkanali sündroom, kuid sümptomid laienevad ka käsivarrele.

K: Kas me peame muretsema juhusliku mängija vigastuse pärast, nagu 12-aastane poiss, kes on Fortnite’i pärast kinnisideeks?

V: Muidugi on juhuslikul mängimisel ja võistlusmängudel vahe. Kuid juhuslikud mängijad saavad kindlasti kogeda kõiki vigastusi, millest me rääkisime. Promängijate jaoks on vigastuste hulk lihtsalt üles keeratud. (Kuigi professionaalne VR-mäng pole veel hoogu läinud!)

Mänguvigastused on haruldased, kuid kui need juhtuvad, võivad need olla kurnavad. E-spordist loobumine on tavaliselt tingitud karpaal- või kubitaalkanali sündroomist või randme ja pöidla kroonilisest ülekoormuskõõlusepõletikust.

K: Nii et isegi juhuslikud mängijad on ohus. Mida me otsime ja millal me arsti juurde pöördume?

V: Kui tunnete mängimise ajal valu, pidage nõu oma arstiga. Samuti on aeg pöörduda teenusepakkuja poole, kui teil on pärast mängimist valu, mis:

  • Jätkub rohkem kui neli või viis päeva.
  • Segab igapäevast toimetulekut.

K: Kas teil on näpunäiteid mänguvalu või vigastuste vältimiseks?

V: Soovitan mängijatel puhata iga tund. Iga kahe tunni tagant peaks olema raske peatus, kus tõusete püsti, venitate ja teete füüsilist tegevust.

Mõned pakkujad pakuvad spordisportlastele ergonoomilisi hinnanguid. Need aitavad sportlastel tuvastada tooli, monitori ja klaviatuuri meeldiva koha.

Kokkuvõttes on mänguvigastused tõsine probleem, mis võib mõjutada laste tervist ja heaolu. On oluline teada, kuidas neid vigastusi ennetada, kaitsta ja ravida. Õige ohutusvarustuse kasutamine ja õige treeningtehnika õpetamine on olulised ennetusmeetmed. Samuti on oluline õigeaegselt vigastuste ravimine ja taastumine. Vanemad ja hooldajad peaksid olema teadlikud võimalikest mänguvigastuste ohtudest ja valmis nendeks juhtumiteks. Lastega peaks rääkima avatult vigastuste vältimise ja ohutu mängimise olulisusest. Üldiselt on oluline teadvustada mänguvigastuste tõsidust ja võtta vajalikud ennetusmeetmed, et tagada laste turvaline ja tervislik mängimine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga