Kuidas vältida C. Diff’i antibiootikumide võtmisel

C. Diff ehk Clostridium difficile on bakter, mis võib tekitada tõsist kõhulahtisust ja soolepõletikku. Antibiootikumid võivad muuta soole mikrobioti, suurendades C. Diff’i nakatumise riski. Õnneks on olemas mitmeid meetodeid, kuidas vältida C. Diff’i tekke antibiootikumravi ajal. Selles artiklis uurime, millised on need meetodid ja kuidas neid rakendada, et säilitada soole tervist ja vältida C. Diff’i nakatumist.

Kolm rõõmuhüüd (või tõesti, kõik cheers) antibiootikumide pärast. Antibiootikumide avastamine 1900. aastate alguses oli suur edasiminek meditsiinis. Antibiootikumid võivad kergesti ravida tavalisi bakteriaalseid infektsioone, mis olid kunagi surmavad. Kuid antibiootikumidega kaasnevad teatud riskid.

Üks antibiootikumide kasutamise oht on nakatumine mikroobiga, mida nimetatakse Clostridioides difficile (C. diff).

“C. diff on raske, raskesti ravitav infektsioon,” ütleb peremeditsiini spetsialist Daniel Allan, MD.

“Uuringud näitavad, et teil on seitse kuni kümme korda suurem tõenäosus haigestuda C. diff antibiootikumide võtmise ajal või kohe pärast seda.

Kuidas sa saad C. diff antibiootikumidest?

C. diff on teatud tüüpi kahjulikud bakterid, mis põhjustavad teie jämesoole põletikku (tuntud ka kui pseudomembranoosne koliit). Peamine sümptom a C. diff infektsioon on sagedane, vesine ja mõnikord verine kõhulahtisus. Kui kõhulahtisus püsib, võib see põhjustada:

• Dehüdratsioon.
• Kaalukaotus.
• Sepsis.
• Surm.

C. diff on keskkonnas tavaline. Mõned inimesed isegi kannavad C. diff nende soolestikus, kuid neil ei ole mingeid haigusnähte. Enamasti takistavad “head” bakterid teie soolestikus a C. diff infektsioon. Kuid teatud antibiootikumid võivad teie soolestiku bakterid hävitada. Kui kohtate C. diff antibiootikumide võtmise ajal võivad bakterid vohada ja kasvada ning muuta teid haigeks.

“Mõelge oma käärsoolele kui pehmele rohelisele murule. Paks muru tõrjub umbrohu välja,” illustreerib dr Allan. «Aga kui su õu on enamasti pori, siis kasvab igasugust umbrohtu. Antibiootikumid vähendavad teie soolestikus (paks rohi) rikkalikku bakterite kogumit. See annab C. diff (umbrohi) võimalus kätte saada.

C. diff on kõige ohtlikum 65-aastastele ja vanematele inimestele või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. Tervetel inimestel võivad tekkida ka eluohtlikud tüsistused, kui nad ei saa kohest abi.

Mida antibiootikumid põhjustavad C. diff?

Teatud tüüpi antibiootikumid on tugevamalt seotud a C. diff infektsioon. “Lai spektriga antibiootikumid on kõrgema riskitasemega,” märgib dr Allan. “Need antibiootikumid hävitavad rohkem kohalikke baktereid, mis aitavad teid kaitsta.”

Näited antibiootikumidest, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad C. diff sisaldab:

• Amoksitsilliin.
• Tseftriaksoon.
• Tsefaleksiin.
• Klindamütsiin.
• Levofloksatsiin.
• Meropeneem.
• Piperatsilliin/tasobaktaam.

Tervishoiuteenuse osutajad kasutavad neid antibiootikume paljude haiguste puhul, näiteks:

• Kõrvapõletikud.
• Kopsupõletik.
• Sepsis.
• Seksuaalsel teel levivad haigused.
• Naha infektsioonid.
• Strep kurguvalu.
• Ülemiste hingamisteede infektsioonid.
• Kuseteede infektsioonid.

Teie risk C. diff suureneb ka siis, kui te võtate antibiootikume kauem kui nädal, ütleb dr Allan. Pikaajaline antibiootikumide kasutamine on tavaline haiglates ja hooldekodudes. Inimesed võivad võtta pikemaid antibiootikumikuure ka selliste haiguste puhul nagu kroonilised põsekoopapõletikud, prostatiit ja nahahaigused, nagu akne ja rosaatsea.

Kas ma peaksin lõpetama antibiootikumide võtmise, kui mul on C. diff sümptomid?

Kui teie teenusepakkuja määras infektsiooni jaoks antibiootikumid ja teil tekivad sümptomid, ärge lihtsalt lõpetage ravimi võtmist. Rääkige oma teenusepakkujaga, et selgitada välja, kuidas oma sümptomeid hallata ja millised on teie hoolduse järgmised sammud.

Kuidas ma ennetan C. diff kui võtate antibiootikume?

Parim viis ennetamiseks C. diff on kasutada antibiootikume ainult vajaduse korral. Antibiootikumid ei aita kõige, sealhulgas külmetushaiguse, gripi ja COVID-19 puhul. Need infektsioonid, nagu enam kui 95% hingamisteede haigustest, on viiruslikud, nendib dr Allan. Nad ei reageeri üldse antibiootikumidele, mis toimivad ainult bakteriaalsete infektsioonide vastu.

Abi võib olla ka antibiootikumi võtmise aja lühendamisest. Näiteks võtavad teismelised mõnikord akne vastu antibiootikume kuus kuud või kauem. Tervishoiuteenuse osutajad soovitavad nüüd lühemat kursust.

“Patsientide ja pakkujate arvamused antibiootikumide kohta on muutunud,” ütleb dr Allan. “Aastaid tagasi küsiti ja saadi iga nuuskamise või nohu korral antibiootikumi. Tänapäeval mõistame sellega kaasnevaid ohte C. diff ja antibiootikumiresistentsus paraneb. Oleme antibiootikumide kasutamisel targemad.

Kuid mõnikord on antibiootikumid vajalikud. Kui teil on vaja neid võtta, on siin mõned soovitused, mis aitavad vältida C. diff.

Peske käsi

Kui olete nakatunud C. diff, võid seda oma kaka kaudu teistele anda. Kui te pärast vannitoa kasutamist käsi ei pese, võite saastada kõike, mida puudutate.

C. diff moodustab eoseid, luues enda ümber kesta. Eosed võivad ellu jääda kuid või isegi aastaid. Kui puudutate neid saastunud pindu ja seejärel suud, võite eoseid tarbida ja haigestuda.

Sage käte pesemine on parim viis end kaitsta C. diff.

Võtke probiootikume

Probiootikumid on teie soolestikus looduslikult leiduvad bakterid, mis aitavad teil tervist hoida. Teoreetiliselt võivad toidulisandid ja probiootikume sisaldavad toidud aidata antibiootikumide võtmise ajal taastada häid baktereid teie soolestikus.

Kuid teadlased ei tea veel, millised probiootilised liigid, tugevused ja suhted on tõhusad. Mõned uuringud on näidanud positiivseid tulemusi, kuid uuringud ei ole lõplikud.

“Sellele vaatamata on probiootikumid ohutud ja odavad,” ütleb dr Allan. “Need võivad aidata ennetada C. diff või sümptomeid vähendada. Soovitan probiootikume inimestele, kes võtavad antibiootikume kauem kui seitse päeva, kui nad on mures C. diff.”

Kuidas on C. diff ravitud?

Teie tervishoiuteenuse osutaja testib teie väljaheidet, et kinnitada, et teil on C. diff. Kui teete, siis peamine ravi C. diff (irooniliselt) on rohkem antibiootikume. Teie teenusepakkuja peatab võimaluse korral eelmise antibiootikumi ja kasutab teist tüüpi, mis on suunatud C. diff nagu:

• Fidaksomitsiin.
• Vankomütsiin.

“Patsiendid küsivad sageli, kas nad vajavad pärast ravi uuesti testimist,” ütleb dr Allan. “Vastus on eitav. Isegi pärast ravi võib teil olla väike kogus C. diff teie kehas, mille test võib olla positiivne. Kui tunnete end paremini, ei vaja te täiendavaid uuringuid ega ravi. Kuid te võite siiski bakterid teistele edasi anda, seega on kätepesu oluline.

Kas C. diff pärast ravi tagasi tulla?

C. diff tuleb sageli tagasi. Ligikaudu 1 inimene 6-st nakatub uuesti kahe kuni kaheksa nädala jooksul pärast ravi.

Kui C. diff tuleb pidevalt tagasi (korduv C. diff), võib teie teenusepakkuja soovitada täiendavaid antibiootikume või fekaalse mikrobiota siirdamist (FMT). FMT hõlmab tervete bakterite implanteerimist fekaalidoonorilt teie jämesoolde.

„Teadlased töötavad FMT pillide kallal,” teatab dr Allan. “Praegu kasutame väljaheidete soolde toimetamiseks kolonoskoopiat või saab patsient seda ise klistiiri abil teha.”

Kuidas ma tean, kas mul on C. diff?

Kõhulahtisus antibiootikumide võtmise ajal ei tähenda alati seda C. diff. Antibiootikumikuuriga võite kogeda mitmesuguseid seedetrakti sümptomeid, sealhulgas kõhulahtisust, maoärritusi, krampe ja gaase.

Rääkige oma tervishoiuteenuse osutajaga, kui olete viimase kolme kuu jooksul võtnud antibiootikume ja teil on:

• Veri väljaheites.
• Palavik.
• Rohkem kui kaks vesist väljaheidet päevas.
• Tugev krambid või kõhuvalu.

Kiire ravi ja hea hügieen võivad aidata teil end paremini tunda ja vältida kordumist C. diff infektsioon.

Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, et C. diff’i nakkuse vältimiseks on oluline hoolikalt järgida antibiootikumide võtmise juhiseid. Tuleks vältida antibiootikumide liigset ja pikaajalist tarvitamist ning järgida õiget annustamisskeemi. Samuti on oluline säilitada head kätehügieeni, pesema käsi regulaarselt seebi ja veega ning kasutada desinfitseerimisvahendit. Kui tekivad kõhulahtisuse sümptomid, tuleks viivitamatult pöörduda arsti poole, et hinnata võimalikku C. diff’i nakkuse riski.