Kuidas märgata eakatel epilepsiat, kui see näeb välja nagu dementsus

Vahel võib eakatel inimestel esineda epilepsia varjatud kujul, sarnanedes dementsuse sümptomitega, nagu segadus või mäluhäired. On oluline õppida märkama epilepsia nüansse, et vanemaealised saaksid parima võimaliku ravi. Seetõttu kaevumegi sügavamale eakate epilepsia peidetud märkidesse, mis võivad jääda märkamatuks selle ilmnedes dementsuse tunnusena.

Kõige kiiremini kasvav epilepsiahaigete segment Ameerika Ühendriikides on üle 65-aastased ja nende seisundit on potentsiaalselt raske diagnoosida.

Üks põhjus on see, et eakatel inimestel tekivad epilepsia sümptomid sageli alles nendel hilisematel aastatel ja neil esineb harva krampe.

Selle asemel on neil erinevad, rohkem alahinnatud sümptomid, ütleb epileptoloog Andreas Alexopoulos, MD.

Nende sümptomite hulka kuuluvad:

• Segadus.
• Peatatud teadlikkus.
• Asjade kuulmine või nägemine.
• Sporaadiline mälukaotus.

“Kui vanematel täiskasvanutel on krambid, võib nende sümptomeid segi ajada dementsusega, sealhulgas Alzheimeri tõve, depressiooni või lihtsalt normaalse vananemisega,” ütleb dr Alexopoulos.

Vanuritel kipub arenema fokaalne epilepsia, mis mõjutab ainult väikest osa ajust. Krambihoogude aktiivsuse tagajärjel nende ajus võivad nad muutuda ootamatult ärevaks või olla ümbritsevast teadmatuses või lihtsalt peatuda ja vahtida.

“Sümptomid on peenemad kui muul eluperioodil. Neil võivad tekkida ebatavalised episoodilised aistingud, näiteks asjade kuulmine või nägemine, või juhuslik mälukaotus või segasus.

Kuigi inimesed ei pruugi krampe ja epilepsiat eakatega seostada, on tõde see, et üle 65-aastaste inimeste epilepsia esinemissagedus on kaks kuni kolm korda suurem kui noorematel täiskasvanutel.

Kui hoolitsete vananeva vanema või lähedase eest ja märkate neid sümptomeid, on oluline lasta arstil neid lähemalt uurida.

Muud seisundid suurendavad epilepsia riski

Peaaegu pooltel vanematel täiskasvanutel esinevatest krambihoogudest on teadmata põhjus. Teadaolevatest epilepsiat põhjustavatest seisunditest on peamine insult.

“Pealegi, kui vanemal inimesel tekivad krambid, võib see olla hoiatusmärk võimaliku insuldi kohta hiljem,” ütleb dr Alexopoulos. Ta ütleb, et umbes kolmandik üle 65-aastaste inimeste krambihoogudest on seotud insuldihaigusega.

Muud vähem levinud epilepsia põhjused on Alzheimeri tõbi, trauma, kasvajad, ureemia, hüperglükeemia, hüpoglükeemia, hüponatreemia, alkoholi ärajätmine või infektsioon.

Ravi on keeruline

Dr Alexopoulos ütleb, et epilepsiat on eakatel raskem ravida kui noorematel patsientidel. Siiski võib hästi talutava ja tõhusa ravimi õige valik olla väga rahuldust pakkuv.

Ta ütleb, et enamiku eakate krambid on asjakohase meditsiinilise juhtimisega täielikult kontrollitavad. Neil võib juba olla muid terviseprobleeme ja see muudab nende kroonilise epilepsia ravi keerulisemaks.

Samuti võivad nad võtta muid ravimeid, mis suurendab ravimite ohtlike koostoimete tõenäosust. Ja nende aeglasem ainevahetus võib tähendada rohkem krambivastaste ravimite kõrvaltoimeid. See tähendab, et vanemad täiskasvanud ei järgi tõenäoliselt oma epilepsiaravimeid.

“Mittevastavus on läbimurdehoogude kõige levinum põhjus,” ütleb dr Alexopoulos.

Epilepsiaga toimetulek hilisemas elus

Kui igas vanuses inimene saab epilepsiadiagnoosi, võib see häirida iseseisvat elustiili ja piirata autojuhtimist. Eakatel inimestel suureneb ka kukkumise ja luumurdude oht.

Dr Alexopoulose sõnul on võti teha iga patsiendiga tihedat koostööd ja teha muudatusi sõltumatuse ja ohutuse tasakaalustamiseks, kuni krambid on kontrolli all.

“Eeldades, et neil läheb hästi ja nad saavad oma krambid kontrolli all, ei takista epilepsia neil iseseisvat ja täisväärtuslikku elu,” ütleb ta.

Epilepsia ja dementsuse sümptomite sarnasus eakatel võib raskendada nende seisundite eristamist üksteisest. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu korduvatele krambihoogudele, ootamatutele teadvusekaotustele või äkilistele käitumismuutustele, mis võivad viidata epilepsiale. Konsulteerige arstiga kahtlaste sümptomite ilmnemisel, et saada õigeaegne ja asjakohane ravi ning tagada kvaliteetne elu eakatele inimestele.