Kuidas ma tean, kas mu lapsel on autism?

Autism on keerukas neuroloogiline seisund, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet, käitumismustreid ja sotsiaalseid oskusi. Kui märkate, et teie laps käitub teisiti või areneb eakaaslastest erinevalt, võib teil tekkida küsimus, kas tegu võib olla autismiga. Tunnustamine ja mõistmine, kuidas autism lapse elu mõjutab, on esimene samm toetava ja mõistva keskkonna loomisel. Alljärgnev artikkel aitab teil märgata autismi tunnuseid ja saada teavet selle kohta, kuidas last kõige paremini aidata.

K: Kuidas ma tean, kas mu lapsel on autism?

V: Autismispektri häire (ASD) on närvisüsteemi arenguhäire. Me diagnoosime selle, tuvastades puudujäägid kahes peamises valdkonnas:

1. Sotsiaal-kommunikatsioon, mis hõlmab nii suhtlemise puudujääke kui ka suhtluse kasutamist sotsiaalseks kaasamiseks. See võib hõlmata silmside mittekasutamist tavapärasel viisil või žestide (nt osutamine ja lehvitamine) või muude mitteverbaalse suhtluse mittekasutamist.
2. Piirav ja korduv käitumine. See võib hõlmata korduvate toimingute ja liigutuste sooritamist, huvi tundmist ainult teatud teemade vastu või teatud sõnade korduvat ütlemist.

Nende sümptomite raskusaste võib olla väga erinev. Sageli suudame need tuvastada enne, kui laps saab 2-aastaseks.

ASD diagnoosimiseks viime läbi põhjaliku intervjuu lapse vanemate või teiste hooldajatega. Seejärel töötame koos lapsega, et näha, kuidas ta suhtleb spetsiaalsete materjalidega.

Võime teha struktureeritud mängutegevusi ja hinnata, kuidas laps meile ja oma perele reageerib.

Kui laps veel ei räägi, kas ta kasutab oma soovide edastamiseks žeste või muid meetodeid? Nii saame hakata vahet tegema keelepeetusega või ASD-ga lapsel.

Samuti soovime saada võimalikult palju infot lapse õpetajalt ja terapeudilt. Kogu see teave aitab meil saada lapsest selge pildi ja teha kindlaks, kas ta vastab ASD diagnostilistele kriteeriumidele.

Diagnoosimise käigus saavad pered teada nii ASD raskusastmest kui ka arenguerinevuste tõsidusest. Oluline on need lahus hoida. Teil võib olla laps, kes ületab oma eakaaslasi kognitiivse arengu poolest, kuid kellel on endiselt ASD sümptomid, mis takistavad nende igapäevast funktsiooni. Teil võib olla ka laps, kelle kognitiivne areng on kaugele maha jäänud. Igal juhul peame kasutama erinevaid sekkumisi või sekkumise tasemeid.

Tänapäeval on ASD esmaseks raviks intensiivne käitumisteraapia. Mida varem saame sekkuda, seda varem suudame tasakaalustada häiriva arengu kaskaadi ja sulgeda lõhe arenguerinevustes.

Kokkuvõtlikult, autismi tuvastamine lapsel nõuab tähelepanelikku jälgimist ja professionaalset hinnangut. Varased märgid võivad hõlmata kõnehäireid, suhtlemisraskusi ja korduvaid käitumismustreid. Oluline on pöörduda lastearsti või lastepsühholoogi poole, kes saavad teha kindlaks, kas lapsel esinevad autismi spektri häirele viitavad tunnused. Varajane sekkumine ja toetus on edasise arengu ja õppimisvõime parandamisel võtmetähtsusega.