Kuidas kaitsta end südame- ja veresoonkonnahaiguste eest

heartHealth 1034500194

Südame- ja veresoonkonnahaigused on üks peamisi surmapõhjusi maailmas, kuid õnneks on palju viise, kuidas end nende haiguste eest kaitsta. Tervislik toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus ja stressi vältimine on vaid mõned viisid, kuidas hoida süda ja veresooned tervena. Lisaks sellele on oluline teada, millised on riskifaktorid ja kuidas neid vähendada. Käesolevas artiklis uurime põhjalikumalt, kuidas saate end kaitsta südame- ja veresoonkonnahaiguste eest ning säilitada tervislikku elustiili.

Lugege mis tahes artiklit südame-veresoonkonna haiguste ennetamise kohta ja saate teada, et peamised riskitegurid on vanus, sugu, rass, suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge vere lipiidide tase, diabeet, metaboolne sündroom, rasvumine ja istuv eluviis.

Kuid kas olete kunagi mõelnud, kas iga riskifaktor mõjutab riske samal määral? Vastus on eitav. Kõik südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ei ole võrdsed.

“Rohkem kui pool – peaaegu kolm neljandikku – südame-veresoonkonna haiguste riskist määratakse vanuse, soo ja rassi järgi,” ütleb ennetav kardioloog Luke Laffin, MD. “Teised riskitegurid lisavad prognostilist väärtust, kuid mitte nii palju, kui arvate.”

Kardiovaskulaarsete haiguste risk kasvab koos vanusega

Suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge vere lipiidide tase, diabeet, metaboolne sündroom, rasvumine ja istuv eluviis on tuntud kui muudetavad riskitegurid. Nende mõju südamele saab vähendada teatud elustiili kohandamise või konkreetsete ravimite võtmisega.

Vanus, sugu ja rass on tuntud kui mittemuutuvad riskitegurid. Neid ei saa muuta. Neist kolmest on vananemisel suurim mõju südame-veresoonkonna haiguste riskile. Teie risk haigestuda südamehaigusesse suureneb vananedes.

“See on põhjus, miks meie kasutatavad riskikalkulaatorid näitavad, et vanematel patsientidel on suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, isegi kui kõik muud riskitegurid on kontrolli all,” selgitab dr Laffin. “Riskitegurid, nagu kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, suurendavad tavaliselt riski, kuid need ei mängi nii suurt rolli kui vananemine ise.”

Oma riski kaalumine

aastal tehti hiljutises uuringus nelja peamise muudetava riskiteguri mõju südame-veresoonkonna haigustele Tiraaž.

Teadlased hindasid kõrge vere lipiidide taseme, kõrge süstoolse vererõhu (SBP), diabeedi ja suitsetamise panust koronaararterite haigusjuhtude kujunemisse üldiselt ja vanuse järgi enam kui 22 600 südame-veresoonkonna haiguseta täiskasvanul vanuses 45–84, kes osalesid neljas riiklikus uuringus. Südame-, kopsu- ja vereinstituudi toetatud uuringud.

Leiud olid mõnevõrra üllatavad: “Uuring näitas, et mõned riskitegurid on olulisemad kui teised,” ütleb dr Laffin.

Individuaalselt mõjutas iga riskifaktor vähem võimet ennustada südameinfarkti või muid kardiovaskulaarseid sündmusi, kui osalejad kasvasid. Kuid kõrge SBP ja kõrge kolesteroolitase olid nii levinud, et nende panust ei saanud tähelepanuta jätta. Uurijad leidsid, et kui iga osaleja oleks langetanud oma SBP-d normaalseks ja LDL-kolesterooli 30%, oleks südameatakkide arv oluliselt vähenenud.

Mida see teie jaoks tähendab

Kui teil on nooremana mitu südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorit, ennustavad need kardiovaskulaarset haigust paremini kui siis, kui teil tekivad need vanemana.

“Kõrge vererõhu tõus suurendab teie riski vananedes, kuid mitte samal määral kui SBP palju noorematel inimestel,” ütleb dr Laffin. See ei vähenda peamiste riskitegurite tähtsust üheski vanuses.

«Kõik südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid on olulised. Kui teil on mõni neist, suurendavad need kindlasti teie riski, ” ütleb ta. Kuna te ei saa oma vanust tagasi võtta, oleks teil mõistlik teha kõik endast oleneva, et vähendada oma südame-veresoonkonna haiguste riski vanemaks saades. See tähendab:

  • Südamele tervislik toitumine.
  • Oma kehakaalu kontrolli all hoidmine.
  • Normaalse vererõhu säilitamine.
  • Veresuhkru taseme optimeerimine.
  • Veenduge, et teie kolesterooli tase oleks normaalses vahemikus.

“Südame-veresoonkonna haiguste risk suureneb olenemata sellest, mida te teete, nii et peate kontrollima muudetavaid riskitegureid nii palju kui võimalik,” ütleb dr Laffin.

Kokkuvõttes on oluline jälgida tervislikke eluviise, sealhulgas tasakaalustatud toitumist, regulaarset liikumist ning stressi vältimist. Samuti on oluline jälgida oma kehakaalu ning vältida suitsetamist ja liigset alkoholi tarbimist. Regulaarne tervisekontroll on samuti oluline, et avastada võimalikke haigusnähte varakult. Lisaks tuleks vältida istuvat eluviisi ning teha regulaarselt tervisesporti. Kõik need aspektid aitavad kaitsta end südame- ja veresoonkonnahaiguste eest ning tagavad parema tervise tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga