Category Archives: Kehasüsteemid ja organid
Inimkeha on keeruline süsteem, mis koosneb erinevatest organitest, mis töötavad koos, et tagada selle nõuetekohane toimimine. Alates meie südamepekslemisest kuni toidu seedimiseni juhivad meie kehas kõiki protsesse erinevad süsteemid ja nende vastavad organid. Üks oluline süsteem on hingamissüsteem, mis vastutab hapniku sissevõtmise ja süsinikdioksiidi väljutamise eest. Kuigi me mõtleme sageli kopsudele kui peamisele kaasatud organile, mängivad selles keerulises protsessis sama olulist rolli ka muud osad, nagu hingetoru, bronhid ja diafragma.
Teine kehasüsteem, mida ei saa tähelepanuta jätta, on seedesüsteem. Lisaks toidu lagundamise ilmselgele funktsioonile koosneb see süsteem elundite võrgustikust, nagu magu, maks, sapipõis, kõhunääre ja sooled, mis kõik aitavad kaasa toitainete imendumisele ja jäätmete eemaldamisele. Lisaks üllatab paljusid inimesi teadmine, et ka meie nahka peetakse elundiks – see on tegelikult meie keha suurim organ! See mitte ainult ei kaitse meid väliste jõudude eest, vaid toimib ka temperatuuri regulaatorina higi tootmise kaudu.
Meie kehasüsteemide ja nende organite keerukuse mõistmine võib anda meile sügavama hinnangu selle kohta, kui tähelepanuväärne meie keha tegelikult on. Need süsteemid töötavad harmooniliselt koos, et säilitada üldine tervis ja heaolu. Nii et järgmine kord, kui hingate hinge või naudite einet – pidage meeles, et see ei ole ainult üks organ, mis teeb kogu töö; see on keerukas sümfoonia, mida orkestreerib arvukad süsteemid, mis töötavad käsikäes!
Autonoomne närvisüsteem: mis see on, funktsioon ja häired
Teie autonoomne närvisüsteem on kogu teie keha närvide võrgustik, mis kontrollib teadvuseta protsesse. Need on [...]
okt.
Eesnahk (eesnahk): otstarve, tagasitõmbamine, hügieen ja hooldus
Eesnahk (nimetatakse ka eesnahaks) on liigutatav nahakest, mis katab peenise pead. Seda saab sisse tõmmata [...]
okt.
Kuidas teie südame-veresoonkonna süsteem töötab
Kardiovaskulaarsüsteemil on väga oluline funktsioon – hapniku ja toitainete viimine kogu kehasse ning jääkainete eemaldamine. [...]
okt.
Kapillaarid: funktsioon, anatoomia, seotud seisundid
Kapillaarid on õrnad veresooned, mis tarnivad verd, toitaineid ja hapnikku kogu keha rakkudesse. Nad töötavad [...]
okt.
Eksokriinnäärmed: funktsioon, näited ja tüübid
Eksokriinsed näärmed eritavad aineid kanalite kaudu teie kehapindadele. Eksokriinseid näärmeid võib leida paljudest erinevatest elunditest [...]
okt.
Võrkkesta: anatoomia, funktsioon ja tavalised seisundid
Võrkkesta on võtmesild silma siseneva valguse ja nähtavate piltide vahel. Teie võrkkesta spetsiaalsed rakud reageerivad [...]
okt.
Autosoomne domineeriv ja autosoomne retsessiivne pärilikkus ja häired
Autosomaalsed domineerivad tunnused kanduvad ühelt vanemalt lapsele. Autosomaalsed retsessiivsed tunnused kanduvad mõlemalt vanemalt oma lapsele. [...]
okt.
Kolmiknärv: mis see on, anatoomia, funktsioon ja seisundid
Kolmiknärvid aitavad teie näol ära tunda valu- ja puudutusaistingut, aga ka kuumust ja külma. Närvid [...]
okt.
Fibula (vasika luu): anatoomia, funktsioon ja tavalised seisundid
Fibula on teie keha pikkuselt kolmas luu. See ei kanna raskust, kuid toetab lihaseid, kõõluseid [...]
okt.
Müeliini ümbris: mis see on, eesmärk ja funktsioon
Müeliinkesta on kaitsev membraan, mis ümbritseb osa teatud närvirakkudest. Müeliin mõjutab ka seda, kui kiiresti [...]
okt.