Kas vajate mälu suurendamist? Arstid võivad välja kirjutada hüppavad tungrauad

GettyImages 621391320

Kas olete hädas mälu probleemidega? Kas unustate olulisi asju või tunnete end segaduses? Õnneks on olemas lahendus. Arstid võivad välja kirjutada ravimeid, mis aitavad suurendada teie mälu ja kognitiivseid võimeid. Üks populaarne valik on hüppavad tungrauad, mis on tõestatud efektiivsus ajuturse ja mäluprobleemide vastu võitlemisel. Kui soovite parandada oma mälu ja keskendumisvõimet, siis ärge kartke pöörduda oma arsti poole, et arutada võimalusi mälu suurendamiseks. Tervis on kõige olulisem ja see on midagi, mida tuleb hoida ja hinnata.

Asjade unustamine. Vestlused ja lubadused, mida te ei mäleta, et oleksite või andnud. Rääkige oma arstiga mäluhäiretest ja pakutud ravi võib teid üllatada. Võite saada nõu, et teha rohkem jalutuskäike või registreeruda treeningtundi.

Tänapäeval on olemas uued meditsiinilised juhised nende raviks, kellel on unustus või ametlikult diagnoositud kerge kognitiivne häire.

Lähenemisviis on muutunud ja see on rohkem seotud keha kui vaimuga. Teadlased on avastanud, et keha tervena hoidmine treeningu abil aitab hoida ka teie meelt teravana.

Kui palju trenni teha?

Uued juhised pärinevad Ameerika Neuroloogiaakadeemiast (AAN) ja aitavad arstidel ravida neuroloogiliste probleemidega inimesi.

Kui teil on kerge kognitiivne häire, soovitavad juhised treenida vähemalt kaks korda nädalas. See aitab teie üldist tervist (mitte ainult teie mälu) madala riskiga, öeldakse juhistes.

Neuroloog Alexander Rae-Grant, MD, soovitab tegelikult oma patsientidel treenida kolm korda nädalas 40 minutit. Valige mis tahes aeroobne või vastupidavustegevus, mis teile meeldib.

Kerge kognitiivse kahjustuse sümptomid

Millal peaksite kahtlustama, et teil on kerge kognitiivne häire? Nagu nimigi viitab, on MCI tunnused ja sümptomid kerged ning võivad hõlmata järgmist:

  • Mälu ja mõtlemisoskuse langus
  • Probleemid kohtumiste meelespidamisega
  • Raskused mõne vestluse meenutamisel

Samas on igapäevane toimimine suhteliselt normaalne; saate sõita, süüa teha, arveid maksta ja muid ülesandeid täita, kuid võite üha enam toetuda teiste inimeste märkmetele ja meeldetuletustele.

MCI on kõige levinum üle 55-aastastel inimestel. Alzheimeri tõve assotsiatsiooni andmetel on 65. eluaastaks umbes 15–20 protsendil elanikkonnast MCI tunnused.

Dr Rae-Grant ütleb, et neil on suurem risk dementsuse tekkeks, kuid mõned inimesed ei arene kaugemale kui kerge unustusseisund.

Kerge kognitiivse kahjustuse diagnoosimine

“Tavaliselt juhivad patsiendid või nende perekonnad meie tähelepanu mäluhäirete probleemidele,” ütleb dr Rae-Grant.

Diagnoosi tegemiseks viib teie arst tõenäoliselt läbi nn vaimse vooditesti – tavaliselt 10–20-minutilise sõeluuringu, mida nimetatakse Montreali kognitiivseks hindamiseks või MoCA-ks.

Sõltuvalt testi tulemustest, teie lähedase sümptomitest ning patsiendi ja perekonna muredest võib arst:

  • Leppige kokku kontrollaeg kuue kuu pärast
  • Tellige vereanalüüsid, et välistada mõni muu haigusseisund, mis võib mõjutada mälukaotust
  • Tellige ajupildi skaneerimine
  • Suunake oma kallim mälukliinikusse

Kergete kognitiivsete häirete raviks pole ravimeid

MCI raviks ei ole FDA poolt heaks kiidetud ravimeid.

Mälu parandavad ravimid, nagu koliinesteraasi inhibiitorid, võivad olla kasulikud mõnedele dementsusega inimestele. Kuid neil on ka võimalikud seedetrakti ja südamega seotud kõrvaltoimed.

Uuringud ei ole leidnud kasu nende ravimite väljakirjutamisest MCI-ga patsientidele. Kuid juhised ütlevad nüüd, et arstid võivad neid inhibiitoreid pakkuda – seni, kuni nad nõustavad patsiente, et sellest pole tõestatud kasu.

Dr Rae-Grant ütleb, et neuroloogid loodavad, et tulevased juhised võivad selgitada, millised üksikud MCI riskitegurid võivad põhjustada dementsust. See aitaks teadlastel MCI-ravimeid kohandada.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui teil on mure mälu suurendamisega, siis võib arst välja kirjutada ravimeid, nagu hüppavad tungrauad, mis aitavad parandada mälu ja keskendumisvõimet. Samas on oluline meeles pidada, et enne ravimite võtmist tuleks konsulteerida arstiga ning kaaluda ka teisi võimalikke mälu suurendamise meetodeid, nagu tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja vaimse tervise harjutused. Igal juhul on oluline jälgida oma keha reaktsioone ravimitele ja vajadusel korrigeerida ravi vastavalt arsti soovitustele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga