Kas topeltliigendil olemisel on varjukülgi?

Topeltliigendiga inimesed on olnud alati vastuoluline teema. Kuigi paljud usuvad, et topeltliigendid annavad inimestele eeliseid, on ka neid, kes väidavad vastupidist. Kas topeltliigendil olemisel on ka varjukülgi? Kas see võib põhjustada probleeme igapäevaelus või terviseprobleeme? Selle teema üle on palju arutatud ja vastuolulisi uurimusi. Käesolevas artiklis uurime põhjalikult topeltliigendiga olemise eeliseid ja puuduseid ning vaatame lähemalt, kuidas see võib mõjutada inimeste elu.

Kas sa olid suureks saades see laps, kes võis oma keha kringliks väänata või sõrmi täiesti tahapoole painutada?

Jäsemete ülepikutamine võib tunduda teile normaalne – ja enamasti ei ole see nn topeltliigesega seotud ajast teie kehale kahjulik. Kuid harva võib see olla punane lipp muude tervisehäirete korral.

Mida tähendab olla topeltliidetud?

Tegelikkuses pole sellist asja nagu topeltliitmik. (Oota, mida?) Mõiste tähendab, et teil on kaks liigest, kus peaks olema üks, mis pole võimalik, ütleb ortopeediline kirurg Michael Star, MD.

See, mida inimesed peavad topeltliigeseks, on tegelikult hüpermobiilsus ehk liigesed, mis võivad liikuda tavapärasest kaugemale.

Teie liigesed koosnevad sidekoest ja valgust, mida nimetatakse kollageeniks. Kui sidekude on hoone, on kollageen tellised. Hüpermobiilsus tuleneb nende telliste koosnemise erinevusest.

Ja sa ei pea olema moonutaja, et sind hüpermobiiliks peetaks. “Igaühel on erinev paindlikkuse tase. Näiteks võivad tantsijad ja võimlejad tahapoole kummarduda – ja siis olen mina, kes ei saa isegi põrandat puudutada,” jutustab dr Star.

“See kõik on mobiilsuse spektris. Hüpermobiilsus on vaid selle ühes otsas. Tantsijatel ja võimlejatel pole haigusi. Nad on lihtsalt paindlikumad.

Miks võib hüpermobiilsus olla probleem?

Umbes 20% inimestest on hüpermobiilsed. Mõnel neist on ka suurem risk õla- ja põlveliigese nihestuste tekkeks. Kuid kui hüpermobiilsus ei lange kokku märkimisväärse valu või korduvate vigastustega, pole tavaliselt põhjust muretsemiseks.

“Arstid soovitavad tõenäoliselt füsioteraapiat, aktiivsuse muutmist ja tugevdavaid harjutusi,” ütleb dr Star. “Need tegevused annavad liigesele väga vajaliku stabiilsuse.”

Hüpermobiilsus vs. hüpermobiilne Ehlers-Danlosi sündroom (EDS)

Ehlers-Danlosi sündroom on haruldaste geneetiliste häirete rühm. Kuna EDS mõjutab sidekude, on see tihedalt seotud hüpermobiilsusega.

Kõige tavalisem EDS-i tüüp on hüpermobiilne Ehlers-Danlos sündroom. Selle kõige levinum sümptom on – arvasite ära – äärmiselt painduvad liigesed. Teine märk on nahk, mis on veniv ja ei parane hästi.

Kuigi hüpermobiilse Ehlers-Danlosi sündroomi raviks ei ole võimalik ravida, on selle tõhusaks raviks viise. Kui kahtlustate, et teil või teie lapsel on EDS, võib arst soovitada elustiili muutusi ja ravimeetodeid, mis võivad aidata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et topeltliigendil on mitmeid varjukülgi. Kuigi see võimaldab suuremat paindlikkust ja liikuvust, võib see samas suurendada vigastuste ohtu. Lisaks võib topeltliigendi olemasolu tekitada ka liigset survet teatud kehaosadele ning põhjustada ebamugavustunnet. Seega, kuigi topeltliigend võib olla kasulik teatud olukordades, tuleks olla teadlik ka selle potentsiaalsetest negatiivsetest mõjudest ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga.