Kas teie mälu muutub vananemise tõttu? Kuidas öelda

Kas olete märganud, et teie mälu pole enam nii terav kui kunagi varem ning mõtete meenutamine muutub järjest raskemaks? Võimalik, et põhjus peitub vananemises. Käesolevas artiklis sukeldume vananemisega seotud mälumuutuste maailma, uurides, kuidas meie mälu vanuse tõttu muutub ja milliseid meetodeid saab kasutada selle protsessi aeglustamiseks või kontrollimiseks.

Kaastöötaja: Ronan Factora, MD

Olete ilmselt varem kuulnud seda fraasi: “Ma jään lihtsalt vanemaks.” Seda väidet tehakse sageli selleks, et selgitada lugematuid valusid, mäluhäireid ja liikumispiiranguid ning see võib peegeldada aktsepteerimist, et mõned teie kehaosad ei tööta vananemise tõttu enam nii hästi kui kunagi varem – tõde, mida kogevad kõik olendid.

Seletusi tuleks siiski kasutada ettevaatlikult. Ma ütlen sageli oma patsientidele, et nad ei süüdistaks midagi, mida nad kogevad, “lihtsalt vananemises”, sest neil võib jääda märkamata midagi, mida saaks ravida.

Inimesed kasutavad seda väljendit sageli igapäevaste sümptomite kõrvalejätmiseks, mis võivad tuleneda põhihaigusest, põhjustades asjatuid kannatusi, mida oleks saanud hinnata ja asjakohaselt ravida.

Vananedes tekivad mäluhäired väga sageli. Viivitused sõnade ja nimede meeldetuletamisel – tunne, et see, mida sa öelda tahad, on „lihtsalt keele otsas” – on osa normaalsest vananemisest. Kahjuks need viivitused pikenevad vananedes. Ka multitegumtöö ja uute asjade õppimine muutuvad keerulisemaks.

Need on normaalsed vananemiskogemused, kuid ükski neist muutustest ei tohiks mõjutada teie võimet jääda iseseisvaks põhiliste ja instrumentaalsete igapäevaelu tegevuste sooritamisel.

Sageli ei räägi mäluhäiretega inimesed seda probleemi kunagi oma arstiga. Mõnikord on patsientidel nii palju meditsiinilisi probleeme, et vaatamata esmatasandi arsti parimatele jõupingutustele võtab muude meditsiiniliste probleemide lahendamine aega, mis on vajalik mäluprobleemide asjakohaseks lahendamiseks.

Mõjutavad igapäevaelu

Mäluprobleemid muutuvad oluliseks, kui need hakkavad igapäevaelu mõjutama.

Mõnikord langeb inimese võime jääda tööle, täita tööga seotud ülesandeid, osaleda ühiskondlikes tegevustes või tegeleda hobidega, mistõttu ta läheb pensionile või lõpetab tegevuse.

Kui mäluprobleemid halvendavad inimese võimet tegeleda igapäevaste rutiinidega, nagu rahaasjade haldamine, tuttavates kohtades sõitmine või ravimite regulaarne ja usaldusväärne võtmine, ei tohiks mäluprobleeme ignoreerida ega vananemise tavapärase osana maha jätta.

Selliste märkide ilmnemisel tuleks läbi viia mälukaebustele keskenduv hindamine.

Põhiülesanne hõlmab mälu- või kognitiivsete probleemide ülevaadet, täpsemalt seda, kui kaua probleeme on täheldatud, ja muid sellega seotud meeleolu-, käitumis- või liikumisprobleeme.

Kognitiivsete häirete esinemise ja raskusastme dokumenteerimiseks tuleks läbi viia kognitiivne testimine (nt Folsteini vaimse seisundi minieksam või Montreali kognitiivne hindamine).

Samuti tuleks läbi viia depressiooni sõeluuring koos rutiinse vereanalüüsiga. Muude probleemide välistamiseks võib teha ka aju CT-skannimise.

Lõppkokkuvõttes tuleks kogu see teave üle vaadata, et leida mäluprobleemide kõige tõenäolisem seletus ja teha kindlaks parimad viisid nende probleemide lahendamiseks.

Mitte alati dementsus

Kuigi dementsus võib olla esimene põhjus, mis mäluhäirete puhul meelde tuleb, võib põhjuseid olla ka teisi.

• Mõnikord võib depressioon põhjustada mäluhäireid, kuigi depressiooniga kaasnevad sageli ka muud sümptomid, nagu huvide kadumine hobide või tegevuste vastu, mida inimene varem nautis, väärtusetuse tunne, unehäired või isutus.
• Hiljutine haigus või haiglaravi võib põhjustada ajutist segadust, mida nimetatakse deliiriumiks ja mis tavaliselt taandub aja jooksul.
• Mälu- ja/või kognitiivseid probleeme võivad põhjustada ka ravimid – retseptiravimid, käsimüügiravimid või taimsed ravimid, mis mõjutavad aju ja haigusseisundeid, nagu insult, kilpnäärmeprobleemid või vitamiinipuudus.

Oluline on meeles pidada, et mälu ja kognitiivsete funktsioonide muutused kaasnevad normaalse vananemisega, kuid ei pruugi olla sellega seletatavad. Kui teil on mure või mäluprobleemide tõttu funktsioon on häiritud, pöörduge alati oma arsti poole.

Lõppeesmärk on säilitada iseseisvus ja planeerida ette, kui vajate abi.

Kokkuvõttes võib öelda, et mälu muutub tõepoolest vananemise tõttu, kuid selle protsessi raskusaste varieerub individuaalselt. Mõnel juhul võivad mõõdukad muutused olla osa normaalsest vananemisprotsessist, kuid mõnel juhul võivad need viidata tõsisematele probleemidele, nagu dementsus. Oluline on teadvustada ja jälgida neid muutusi, et vajadusel võtta tarvitusele asjakohased abimeetodid või ravimeetodid.