Empaatiaväsimus: kuidas stress ja trauma võivad teid mõjutada

Empaatiaväsimus on seisund, kus pikaajaline stress ja trauma hakkavad meid mõjutama ning vähendavad meie võimet empaatiat tunda teiste vastu. See võib avalduda läbi füüsilise väsimuse, emotsionaalse tühjuse ning kaastunde puudumisena. Kuidas meie enda stress ja trauma võivad mõjutada meie võimet mõista teiste kannatusi? Kuidas saame ennast kaitsta selle seisundi eest? Selles artiklis uurime empaatiaväsimuse põhjuseid ja mõjusid ning pakume praktilisi nõuandeid selle vastu võitlemiseks.

Tänapäeval on meil palju – globaalne pandeemia, poliitilised lahingud, rassiline ebaõiglus ja looduskatastroofid. Ja kui võtate arvesse kõik meie isiklikud kohustused ja väljakutsed, pole ime, et nii paljud meist tunnevad end kurnatuna – ja ausalt öeldes – nagu meil poleks enam energiat hoolida.

Kuna meil on nii palju konkureerivaid prioriteete, millest peaksime hoolima ja millele tähelepanu pöörama, hakkab see meie vaimsele tervisele maksma. Paljud inimesed ei mõista, et meie võime teistega suhelda ja nende eest hoolitseda (ehk meie empaatia) on piiratud ressurss. Kui tühjendame oma empaatiakonto, võime lõpuks tunda üsna negatiivseid emotsioone, mida eksperdid nimetavad “empaatiaväsimuseks”.

Psühholoog Susan Albers, PsyD, jagab siin teadmisi sellest nähtusest ja sellest, miks paljud inimesed seda kogevad rohkem kui kunagi varem. Ta annab ka praktilisi nõuandeid selle äratundmise õppimiseks ja edasiliikumiseks.

Mis on empaatiaväsimus?

Halvimal juhul on empaatiaväsimus inimese suutmatus hoolida. See on korduva stressirohke või traumaatiliste sündmustega kokkupuutumise negatiivne tagajärg. See võib avalduda nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Emotsionaalsed sümptomid võivad hõlmata:

• Enda isoleerimine teistest.
• Tuimus või ühenduse katkemine.
• Energiapuudus, et hoolida teistest asjadest enda ümber.
• Ülekoormatud, jõuetuse või lootusetu tunne.
• Suutmatus teistega suhelda.
• Vihane, kurb või masendunud tunne.
• Obsessiivsed mõtted teiste kannatustest.
• Pingeline või ärritunud tunne.
• Tunnete end sõnatuks või ei suuda teie ümber toimuvale asjakohaselt reageerida.
• Enesesüüdistamine.

Füüsilised sümptomid võivad hõlmata:

• Suutmatus keskenduda, olla produktiivne või täita igapäevaseid ülesandeid.
• Peavalud.
• Iiveldus või maoärritus.
• Magamisraskused või pidevad võidusõidumõtted.
• Eneseravimine narkootikumide või alkoholiga.
• Konfliktid teie suhetes.
• Söögiisu muutused.
• Kogu aeg kurnatud tunne.
• Töö või muude tegevuste vältimine.

“Empaatiaväsimus on emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, mis tekib inimeste eest hoolitsemisest päevast päeva, päeva järel,” selgitab dr Albers. “Aja jooksul hakkame nägema inimesi, kes kogevad tuimust ja distantseerumist või raskusi hooldamise jätkamisel.”

Ta jätkab, et empaatiaväsimus on kaitsemehhanism. See on teie keha viis, kuidas öelda, et pöörake tähelepanu ja astuge samm tagasi, et enda eest hoolitseda.

Empaatia väsimus ja tervishoiutöötajad

Empaatiaväsimust nimetatakse mõnikord “hoolduskuludeks”.

Selle põhjuseks on asjaolu, et minevikus mõjutas empaatiaväsimus töö iseloomu tõttu peamiselt tervishoiutöötajaid ja teisi eesliinitöötajaid. Enim olid ohustatud arstid, õed, terapeudid, esmaabi andjad ja ajakirjanikud. Need elukutsed puutuvad korduvalt kokku stressirohke või traumeerivate sündmustega, mistõttu võivad nad end traumeerida sellest, mida nad teiste kaudu kogevad või tunnevad.

Empaatiaväsimust on peetud ka sekundaarseks traumaatiliseks stressihäireks. See on stressi tüüp, mis tuleneb inimeste päevast-päevast abistamisest või inimese pealtnägijast või aitamisest läbi elada midagi kohutavat. Stress ja raskused, mida kogete, näete ja tunnete, hakkavad teid koormama.

“Kui oleme päevast päeva stressis, on see nagu pidev kortisooli tilk, mis läheb meie ajju,” ütleb dr Albers. “Ja me saame seda teha ainult nii kaua, kuni meie keha ja vaim hakkavad lagunema.”

Miks on empaatiaväsimus muutumas üha suuremaks probleemiks rohkemate inimeste jaoks

Kui empaatiaväsimuse sümptomid tunduvad liigagi tuttavad, pole te üksi. Dr Albers ütleb, et globaalse pandeemia ja kõigi sel aastal kogetud muutuste tõttu on paljudel väljaspool tervishoiuteenustega tegelevatel inimestel hakanud ilmnema empaatiaväsimuse märke.

Vanemad, õpetajad ja toidupoe töötajad tunnevad kõik korduva stressi, pidevate muutuste ning hirmu ja kaotuse negatiivset mõju.

Kui olete viimase kaheksa kuu jooksul iga päev uudiseid vaadanud ja koroonaviiruse arvud jätkuvalt hüppeliselt tõusnud, olete võib-olla hakanud tundma end lahutatuna sellest, mida see tegelikult tähendab. Võib-olla olete unustanud, et iga numbri taga on tütar, poeg, abikaasa.

Kui olete kaotanud töö või lähedase, võib teil olla raske mõista ja meeles pidada, et ka teised teie ümber võivad olla raskustes.

Või äkki põles teie parima sõbra maja metsatulekahjude tõttu maha ja see raputas teid hingepõhjani.

“Päev päeva järel kuuleme kõiki neid halbu uudiseid ja kurbi lugusid ning alguses võite seda kuulda ja südamesse võtta,” ütleb dr Albers. “Kuid mõne aja pärast võite end häälestada või tunda end tuimana, öeldes: “Oh, see on lihtsalt üks lugu metsatulekahjust”, mis poleks teie tüüpiline vastus.”

Tundub, et oleme harjunud halbade uudiste ja meie maailmas toimuvate negatiivsete asjadega, mis omakorda on hakanud meie empaatiakontot tühjendama. Võite tunda end ümbritsevast toimuvast emotsionaalselt äralõigatuna või ROHKEM halbade uudiste suhtes ebasümpaatne. Võib-olla olete isegi endamisi öelnud või mõelnud: “Ma lihtsalt ei hooli enam.”

Aga võta näpust – empaatiaväsimus ei pea kestma igavesti.

Empaatiaväsimuse ravimine ja liikumine

Tänapäeva globaalses pandeemias võib empaatiaväsimus käia käsikäes ettevaatlikkuse väsimusega. Kuid COVID-19 leviku pidurdamise suhtes on oluline olla valvas. Peame olema teadlikud sellest, mida teeme teiste abistamiseks ja kaitsmiseks, hoolitsedes samas ka enda eest.

Empaatiaväsimus võib lõpuks libiseda depressiooniks, mistõttu on väga oluline pöörata tähelepanu oma enesetundele, tegeleda nende tunnetega ning liikuda edasi enda ja ümbritsevate inimeste eest hoolitsemisega.

“Kui me räägime empaatiaväsimusest ravi osas, siis meeldib meile mõelda ABC mudelile,” selgitab dr Albers. „Peame töötama oma teadlikkuse kallal barusaam kõigest toimuvast ja meie cside teistega.”

Siin on rohkem selle kohta, mida see tähendab:

• Teadlikkus. Oluline on tunnistada oma enesetunnet ja näidata endale kaastunnet. Sageli oleme nii hõivatud, et me ei pööra tähelepanu sellele, kuidas me end tegelikult tunneme. Või tunneme emotsioone nii kiiresti, et proovime selle eemale lükata niipea, kui see algab. Kuid mõnikord on parim, mida saame teha, võtta hetk, et emotsiooni tegelikult tunda ja sellega kaasas istuda. Olge tähelepanelik ja läbige igapäevane enesehindamine, et teha kindlaks, millised teie töö või elu osad teile stressi põhjustavad. Mis sind vallandab? Pange tähele, kuidas tunnete end füüsiliselt ja vaimselt.
• Tasakaal. Kui palju on teie elus praegu tasakaal? Mitte ainult oma töö- ja kodueluga, vaid ka uudiste vaatamise, sotsiaalmeedia sirvimise või halbade uudiste kinnisideega. Kas teil on peale töö ja teiste inimeste eest hoolitsemise ka muid huvisid? Kas teil on tasakaal enesehooldusrutiini ja pideva maailma olukorra pärast muretsemise vahel? Andke endale luba leida hea tasakaal. Kui asjad lähevad viltu, võib olla kasulik naasta põhitõdede juurde ja keskenduda sellele, mida saame kontrollida. Need on asjad, nagu korralikult söömine, treenimine, kvaliteetsele unele keskendumine ja millegi meeldiva tegemine. See on ka näiteks näomaski kandmine, suurtel kogunemistel mitte käimine ja käte pesemine.
• Ühendus. Maailmas, mis on täis sotsiaalset ja füüsilist distantseerumist, võib praegu olla raske tunda end teistega seotuna. Kuid ühenduse tunne võib olla nii tervendav neile, kes kogevad empaatiaväsimust, ütleb dr Albers. Peame andma endast parima, et helistada või pidada videovestlust inimestega, kellest me hoolime. Oma tunnetest rääkimine professionaalse või usaldusväärse sõbraga on veel üks suurepärane koht alustamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et empaatiaväsimus on tõsine probleem, mis võib mõjutada meie vaimset ja emotsionaalset heaolu. Stress ja trauma võivad põhjustada empaatiaväsimust, mis omakorda võib viia kaastunde kaotamiseni teiste inimeste vastu. On oluline õppida tundma oma piire, puhata ja võtta aega iseendale, et ennetada empaatiaväsimust. Samuti on oluline pöörduda professionaalse abi poole, kui tunnete, et empaatiaväsimus mõjutab teie igapäevaelu ja suhteid teistega. Enda eest hoolitsemine on võti selle probleemi ennetamisel ja sellega toimetulekul.