ELISA: mis see on, eesmärk, protseduur ja tulemused

Diagnostika Ja Testimise 9

ELISA on laboritehnika, mis tuvastab teie veres, pissil või muus kehavedelikus teatud antikehad, antigeenid ja muud ained. Laborateadlased kasutavad seda tehnikat mitmete meditsiiniliste testide jaoks – alates infektsioonide diagnoosimisest kuni raseduse kinnitamiseni.

Mis on ELISA?

ELISA on levinud laboratoorsete testide meetod, mis tuvastab ja loendab kehavedelike proovides teatud antikehi, antigeene, valke ja hormoone. See hõlmab verd, plasmat, pissi, sülge (sülitamist) ja tserebrospinaalvedelikku (CSF). “ELISA” tähistab “ensüümiga seotud immunosorbentanalüüsi”. Selle teine ​​nimi on EIA test.

Teadlased peavad ELISA-d immuunanalüüside kuldstandardiks. ELISA-d kasutavad testid võivad aidata diagnoosida mitmesuguseid haigusi, alates bakteriaalsetest ja viirusinfektsioonidest (nagu Lyme’i tõbi ja HIV) kuni endokriinsete seisunditeni, nagu kilpnäärmehaigus.

Kodused rasedustestid põhinevad isegi ELISA tehnikal. Nad tuvastavad hormooni, mida nimetatakse inimese kooriongonadotropiiniks (HCG) – “rasedushormooniks”.

Mis on immuunanalüüsid?

Immuunanalüüsid on testid, mis põhinevad antigeenide ja antikehade interaktsioonil laboritingimustes (mitte teie kehas).

Immuunanalüüside toimimise mõistmiseks aitab see mõista, kuidas antikehad ja antigeenid teie kehas toimivad. Antikehad on ained, mida teie immuunsüsteem toodab ja mis seonduvad soovimatute ainetega, et need teie kehast eemaldada. Antigeen on igasugune marker, mida antikehad suudavad ära tunda. Antigeenid on tavaliselt rakkude või viiruste pinnal leiduvad valgud või suhkrud.

Antigeenid eksisteerivad mitut tüüpi rakkudel, sealhulgas:

  • Viirused.
  • Bakterid.
  • Allergeenid, nagu toiduallergeenid või õhus levivad allergeenid.
  • Parasiidid.
  • Valgud.
  • Kasvajarakud.
  • Normaalsed rakud teie kehas.

Immuunanalüüside jaoks kasutavad laboriteadlased laboris leiduvaid antigeene või antikehi, et kontrollida teatud antigeenide või antikehade olemasolu teie kehavedeliku proovis (näiteks vereproovis).

Erinevate ELISA tehnikat kasutavate testidega saab kontrollida spetsiifiliste antigeenide ja antikehade olemasolu.

Millised on ELISA kasutusalad?

Mitmed meditsiinilised testid hõlmavad ELISA tehnika kasutamist. Kuid on oluline märkida, et teie laboratoorsete analüüside tulemustes ei ole kirjas “ELISA test”. Seda seetõttu, et ELISA on laboritehnika ja seda kasutavates testides on lugematu arv variatsioone.

ELISA tehnika üks levinud kasutusala on antikehade tuvastamine ja mõõtmine, sealhulgas:

  • Antikehad bakteriaalsete, viirus- või seeninfektsioonide vastu: Bakteriaalsete infektsioonide näideteks on Lyme’i tõbi, brutselloos ja süüfilis. Viirusnakkuste näideteks on HIV ning A-, B- ja C-hepatiit. Seennakkuse näide on pärmseente infektsioon (candida).
  • Autoantikehad: Need on antikehad, mida teie immuunsüsteem kasutab teie enda rakkude hävitamiseks. Paljud autoimmuunhaigused tulenevad autoantikehade rünnakutest. 1. tüüpi diabeet on selle näide. Teie keha saadab teadmata põhjustel välja autoantikehi, et hävitada teie kõhunäärme insuliini tootvad rakud.

Muud ELISA levinumad kasutusalad on järgmised:

  • Hormoonide, näiteks inimese kooriongonadotropiini (HCG), folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja testosterooni taseme tuvastamine ja hindamine.
  • Haiguspuhangute jälgimine kogukondades, nagu klamüüdia või gripi (gripi) puhangud.
  • Vere annetamise sõelumine võimalike viiruskomponentide (nt HIV) suhtes.
  • Mittemeditsiinilise uimastitarbimise tuvastamine, näiteks amfetamiini või kokaiini olemasolu teie kehas. Need on ainult sõeluuringud.
  • Kasvajamarkerite taseme tuvastamine ja hindamine. Need on mis tahes ained teie kehas, mis annavad teavet vähi kohta. Üks näide on eesnäärmevähi eesnäärmespetsiifiline antigeen (PSA).
  • Tolmu ja toiduallergiate tuvastamine.
  • Kontrollige, kas olete saanud vaktsiini teatud haigusseisundite (nt mumpsi ja punetiste) vastu.

Kuidas ELISA tehnika töötab?

ELISA-testil on mitu variatsiooni sõltuvalt sellest, kas see kontrollib antikehi või antigeene. Antikehade kontrollimise näide võib anda teile aimu selle toimimisest. Enamik ELISA-t kasutavaid teste on automatiseeritud – masinad teevad suurema osa töötlemistööst. Kuid tehnika mõistmiseks tõstab see näide esile testi käsitsi ettevalmistamise.

Oletame, et teid kontrollitakse HIV-i (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) suhtes ELISA meetodil ja olete juba andnud vereproovi. Meditsiinilabori teadlane või tehnik kinnitab esmalt osa HIV-viirusest tahkele pinnale, näiteks meditsiinilise toru või plastplaadi külge. See viirus toimib antigeenina.

Seejärel lisab laboriteadlane teie vereproovi katsutisse või plaadile. Kui teie vereproov sisaldab HIV-i antikehi, seostuvad need antigeeniga (antud juhul viirusega). Kui teie vereproov ei sisalda HIV-i antikehi, ei juhtu midagi.

Seejärel lisab laboriteadlane veel ühe antikeha, mis “teab” HIV-antikehi. Nad seonduvad mis tahes antikehaga, mis on juba antigeeniga seotud. See teine ​​antikeha on seotud ensüümiga (aine, mis kiirendab keemilist reaktsiooni). See on ELISA “ensüümiga seotud” osa.

Viimases etapis lisab laboriteadlane aine, mis reageerib ensüümiga. See muudab ainete värvi, kui antikehad on olemas. Teisisõnu, kui test on positiivne, tekib värvireaktsioon. Kui teil ei ole selle teatud antigeeni (antud juhul HIV-viiruse) vastaseid antikehi, siis värvimuutust ei toimu. Seda loetaks negatiivseks tulemuseks.

Värvuse muutuse intensiivsus on võrdeline antikeha kogusega. Seega saab ELISA abil määrata nii antikeha olemasolu kui ka selle koguse.

Milliseid tulemusi saate ELISA-st?

ELISA tulemused varieeruvad olenevalt sellest, mida see on testinud, ja laborist, mis testi töötles. Paljud ELISA testid on positiivsed või negatiivsed, kuid mõned võivad olla kehtetud:

  • Positiivne tulemus: positiivne tulemus tähendab, et test tuvastas aine, mida sellega kontrolliti.
  • Negatiivne tulemus: negatiivne tulemus tähendab, et test ei tuvastanud ühtegi ainet, mida see kontrollis.
  • Vale tulemus: Kehtetu tulemus tähendab, et testimisel oli viga. See võib tähendada probleemi proovikogus või testis endas. Peate tegema uue testi.

Igal juhul annab teie tervishoiuteenuse osutaja teile teada, mida teie tulemused tähendavad.

Kas ma peaksin muretsema, kui mu tulemused on ebanormaalsed?

Kui teie testitulemused on ebanormaalsed, ei tähenda see tingimata, et teil on haigusseisund. Viga testi kogumisel, transportimisel või töötlemisel võib anda ebatäpseid tulemusi.

ELISA üks puudus on valepositiivsete ja valenegatiivsete tulemuste võimalus:

  • Valepositiivne tulemus: See on testi tulemus, mis näitab, et aine on olemas, kuigi tegelikult seda pole.
  • Valenegatiivne tulemus: See on testi tulemus, mis näitab valesti, et aine puudub.

Tavaliselt teevad tervishoiuteenuse osutajad diagnoosi kinnitamiseks täiendavaid teste. Nad kasutavad skriinimiseks peamiselt teste, mis hõlmavad ELISA tehnikat.

Kui teil on ebatavaline tulemus, arutab teenusepakkuja seda teiega. Järgmised sammud otsustate koos.

Olenemata sellest, miks teil ELISA-d kasutav test tehakse, on oluline meeles pidada, et see ei ole lõplik diagnoos. Ebanormaalne ELISA testi tulemus ei pruugi tähendada, et teil on tõsine tervislik seisund. Kui saate ebanormaalse tulemuse, võtab teie teenusepakkuja arvesse mitmeid tegureid ja tellib tõenäoliselt rohkem teste. Ärge kartke neilt küsimusi esitada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga