Apaatia: määratlus, põhjused, sümptomid ja ravi

Meditsiiniliselt on apaatia eesmärgipärase tegevuse puudumine. See väljendub ka huvi ja emotsionaalse väljenduse puudumisena. Apaatia võib olla mitme neuroloogilise seisundi, näiteks Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve ja insuldi sümptom või tüsistus. Kuigi apaatia vastu pole otsest ravi, võivad teatud ravimid seda parandada.

Ülevaade

Mis on apaatia?

“Apaatia” on termin, mida tervishoiutöötajad kasutavad eesmärgipärase tegevuse ja motivatsiooni puudumise kirjeldamiseks võrreldes varasema käitumisega. See võib tunduda ka spontaansuse, huvi või emotsionaalse väljenduse puudumisena. Apaatia on mitme neuroloogilise seisundi sümptom ja/või komplikatsioon. Mõned eksperdid peavad seda sündroomiks (sümptomite kogumik, mis sageli esinevad koos, kuid ei pruugi olla konkreetne seisund).

Igapäevaelus peavad inimesed apaatsust sageli empaatia (võime mõista ja jagada teiste tundeid) vastandiks. Kuid meditsiinilises kontekstis ei ole apaatia lihtsalt tunde või mure puudumine teiste inimeste ja nende olukorra vastu. See on motivatsiooni ja huvipuudus üldiselt. Lisaks on apaatia meditsiinilises mõttes midagi sellist, mille üle te ei kontrolli — see ei ole laiskus ega isikliku ükskõiksuse valik.

Psühholoogiline või situatsiooniline apaatia

Psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas on apaatia veidi erinev tähendus. Tavaliselt kirjeldab see emotsionaalset eraldumist ja vähenenud võimet kogeda naudingut (anhedoonia). Tavaliselt ei hõlma see motivatsiooni puudumist tegevuste või igapäevaste toimingute tegemiseks, nagu seda teeb apaatia neuroloogiline määratlus.

Inimesed võivad kogeda apaatia episoode teatud psühholoogiliste seisunditega, nagu suur depressioon ja skisofreenia.

Lisaks võib traumaatilisi sündmusi kogevatel inimestel tekkida apaatia sündroom (ükskõiksus ja emotsionaalne eraldumine), et end vaimselt kaitsta ja edasist stressi vältida. See on tavaline katastroofide ellujäänute või sõjavangide puhul. Ja see võib olla osa traumajärgsest stressihäirest (PTSD).

Millised on apaatia tunnused?

Apaatia tunnuste hulka kuuluvad:

• Tööst, hobidest või lähedastega aja veetmisest lahtiütlemine või eemaldumine. Siiski näib, et apaatiaga inimesed naudivad lähedastega koos aega veetmist, kui neid selleks sunditakse või veendatakse.
• Mure puudumine, et nad on loobunud tegevustest, mis neile varem meeldisid. Pereliikmed ja lähedased märkavad suurema tõenäosusega muutust oma käitumises ja tunnevad selle pärast muret.
• Toetumine teistele, kes aitavad neil igapäevaseid tegevusi täita. See ei tulene sellest, et nad pole vaimselt või füüsiliselt võimetud neid ülesandeid tegema (nt hammaste pesemine või arvete tasumine), vaid seetõttu, et neil puudub nende tegemiseks enesejuhitav motivatsioon.
• Nii positiivsete kui negatiivsete emotsioonide vähenemine või vähene väljendamine (emotsionaalne nüristus).Nad ei pruugi tunda tugevaid emotsioone ega reageerida olukordadele ootuspäraselt.

Kas apaatia on depressiooni vorm?

Apaatia võib sarnaneda depressiooniga, kuid need on erinevad seisundid. Apaatiaga inimestel ei ole depressiooni põdevate inimeste meeleolu või kurbust. Kuid inimesel võib olla nii depressioon kui ka apaatia.

Võimalikud põhjused

Millised on apaatia levinumad põhjused?

Teadlased on leidnud, et raske või krooniline apaatia tuleneb tavaliselt teie aju teatud osade kahjustusest, sealhulgas:

• Esisagara.
• Dorsaalne eesmine tsingulaarne ajukoor (teie ajukoore piirkond, mis aitab tunnetust ja liikumist kontrollida).
• Ventraalne juttkeha (teie ajuosa, mis mängib sotsiaalses käitumises suurt rolli).

Üheskoos on need teie aju piirkonnad otsustava tähtsusega selle töötlemisel, kuidas hüved käitumist motiveerivad.

Apaatia on kõige sagedamini seotud järgmiste neurodegeneratiivsete seisunditega:

• Alzheimeri tõbi (AD): Apaatia on AD üks levinumaid sümptomeid. See mõjutab umbes 49% AD-ga inimestest.
• Parkinsoni tõbi (PD): PD-ga inimestel võib apaatia esinemissagedus varieeruda 25%-st varasemates staadiumides kuni 60%-ni haiguse süvenedes.
• Picki haigus: Picki tõbi on frontotemporaalse dementsuse (FTD) tüüp, täpsemalt käitumuslik frontotemporaalse dementsuse variant. Apaatia mõjutab 54–96% Picki tõbe põdevatest inimestest.

Apaatia võib olla ka teiste ajuhaiguste sümptom või komplikatsioon, sealhulgas:

• Aju väikeste veresoonte haigus (CSVD).
• Kortikobasaalne degeneratsioon.
• Huntingtoni tõbi.
• Progresseeruv supranukleaarne halvatus.
• Insult. Apaatia on tüsistus umbes kolmandikul hemorraagilise ja isheemilise insuldi juhtudest.
• Traumaatiline ajukahjustus.
• Kasvajad teie aju teatud osades.
• Vaskulaarne dementsus.

Psühholoogilised seisundid, nagu meeleoluhäired ja PTSD, võivad põhjustada kergemaid või lühiajalisi apaatia episoode.

Hooldus ja ravi

Kuidas apaatiat ravitakse?

Apaatia vastu ei saa ravida. Seda peamiselt seetõttu, et enamik apaatia uuringuid on seotud konkreetse seisundiga, nagu Alzheimeri tõbi (AD) või dementsus.

Mõned ravimid, mis võivad aidata, on järgmised:

• Koliinesteraasi inhibiitorid: Uuringud näitavad, et koliinesteraasi inhibiitorid, nagu donepesiil, galantamiin ja rivastigmiin, võivad aidata parandada AD-ga inimeste apaatsust.
• Stimulandid (psühhostimulandid): Uuringud näitavad, et stimuleerivatel ravimitel – peamiselt metüülfenidaatil (Ritalin® toimeaine) – on olnud mõningane positiivne mõju apaatia all kannatavatele inimestele AD, vaskulaarse dementsuse, Parkinsoni tõve ja frontotemporaalse dementsuse taustal.
• Antidepressandid: Antidepressandid võivad aidata mõningaid apaatiaga inimesi, eriti kui neil on ka depressioon. Mõned antidepressandid võivad aga apaatia hullemaks muuta.

Teadlased uurivad ka transkraniaalset magnetstimulatsiooni (TMS) kui apaatia ravi. 2017. aasta uuringus täheldati AD-ga inimestel, kes said viis nädalat TMS-i, apaatia paranemist, mis kestis kuni kuus kuud.

Perekasvatus

Perekasvatus on oluline ka neile, kellel on apaatiaga armastatud inimene. Sõbrad ja pereliikmed peaksid:

• Õppige apaatia kohta ja mõistke, et see on midagi, mida nende armastatud inimene kontrollida ei saa.
• Algatage tegevusi oma lähedase nimel ja julgustage neid tegevustes osalema.
• Säilitage oma kallimaga tavapärast rutiini.

Millised on apaatia võimalikud tüsistused?

Apaatia võib põhjustada elukvaliteedi halvenemist. See võib põhjustada ka hooldaja stressi. Kui hoolite apaatiaga inimesest, on oluline hoolitseda ka enda eest. Kaaluge tugirühmaga liitumist või vaimse tervise spetsialisti, näiteks psühholoogi, poole pöördumist, kui olukord põhjustab teile stressi.

Kas apaatia saab ära hoida?

Kahjuks ei saa te midagi teha, et vältida neuroloogilisest seisundist tingitud apaatia. Tavaliselt on see osa neurodegeneratiivsest haigusest või ajukahjustuse tagajärg.

Millal arstile helistada

Millal peaksin apaatia pärast tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduma?

Kui märkate muutust oma lähedase käitumises, nt emotsionaalse väljenduse vähenemist või puudumist või varem nauditud tegevustest loobumist, peaksite julgustama teda tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduma. Apaatia võib olla märk või tõsise ajuhaiguse tagajärg.

Teie kallim võib alguses teenusepakkujaga kohtumist vältida või protesteerida, sest tema arvates ei ole nende käitumises midagi valesti. Kui julgustada neid sõbralikult ja toetavalt teenusepakkuja poole pöörduma, võib see aidata neil meelt muuta. Kaasamineku pakkumine võib samuti aidata neil end professionaalse abi otsimisel mugavamalt tunda.

Meditsiiniliselt on apaatia eesmärgipärase tegevuse puudumine. See väljendub ka huvi ja emotsionaalse väljenduse puudumisena. Apaatiaga lähedase eest hoolitsemine võib olla ängistav. Oluline on meeles pidada, et see on midagi, mida nad ei saa kontrollida. Tea, et nende tervishoiumeeskond on valmis pakkuma neile ja teie perele haridust, tuge ja hoolt. Küsige nende meeskonnalt teavet ka kohalike tugirühmade kohta. Tugirühmad võivad olla väga kasulikud hooldusnõuannete jagamisel ja lohutamisel teadmisel, et te pole üksi.