Kas soovite õppida, kuidas oma negatiivset mõtlemist ümber pöörata ja elada positiivsemat ning rahulikumat elu? Negatiivsed mõtted võivad meie meeleolu ja heaolu mõjutada, kuid õnneks on olemas mitmeid tõhusaid meetodeid selle vastu võitlemiseks. Selles artiklis jagame praktilisi nõuandeid ja strateegiaid, kuidas vabastada end negatiivsetest mõtetest ning kujundada oma mõtlemist positiivsemaks ja tasakaalukamaks. Valmistuge muutma oma elu positiivsemaks ja leidma sisemise rahu!
Kas negatiivsus domineerib teie mõtlemises? Kui teie peas olevad mõtted inimeste, olukordade ja isegi iseenda kohta on karmid, teete endale karuteene. Siin vastab psühholoog Scott Bea, PsyD, küsimustele, miks nii paljud inimesed võitlevad negatiivse mõtlemisega, ja selgitab, kuidas omaks võtta positiivsemat ellusuhtumist.
K: Milliseid probleeme tekitab negatiivne mõtlemine?
V: Negatiivne mõtlemine paneb sind tundma maailma, iseenda ja tuleviku suhtes sinisena. See aitab kaasa madalale enesehinnangule. See paneb sind tundma, et sa pole maailmas tõhus.
Psühholoogid seostavad negatiivset mõtlemist depressiooni, ärevuse, kroonilise mure ja obsessiiv-kompulsiivse häirega (OCD). Kuid peaaegu kõik inimesed võitlevad sellega – isegi need, kes on sündinud positiivse ellusuhtumisega.
See on tingitud sellest, kuidas meie aju on üles ehitatud. Meie mandelkeha ja limbiline süsteem on loodud ohtude märkamiseks ja meie ellujäämise kaitsmiseks. Eelajaloolisel ajal võis see savannil olla ilus päev, kuid kui kiskja meid jälitas, õpetati meid seda ohtu märkama.
Tänapäeval on meie aju samad osad aktiivsed ka siis, kui füüsilised ohud on minimaalsed. Ohud, millega täna tegeleme, on kognitiivsemad – seotud rahaasjadega, sellega, kas meid armastatakse, kas meil läheb tööl edu. Nad võivad panna meie südamed lööma. Seetõttu võime pühapäeva õhtul paanikasse sattuda juba ainuüksi tööle mõeldes.
K: Kas negatiivne mõtlemine võib muutuda harjumuseks?
V: Absoluutselt. Harjutame muretsemist ja aja jooksul saame selles paremaks. Muret hoiab üleval see, mida me nimetame ritualiseeritud kindlustundeks. Me mõtleme kõikidele negatiivsetele stsenaariumidele, mis võivad tekkida, ja seejärel kõikidele viisidele, kuidas me need üle elaksime, et end maha rahustada.
Kuid kindlustunne on lühikese poolestusajaga ravim, nagu kofeiin. Kui kasutate kofeiini väsimuse vastu võitlemiseks, siis mida rohkem te seda kasutate, seda väsinumaks muutute aja jooksul. Kui inimesed ütlevad: “Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma muretsen,” on see sellepärast, et nad on harjutanud.
Ja kuigi me töötame välja tuhandeid stsenaariume, areneb lugu ikkagi ainult ühel viisil. Hinnanguliselt umbes 94% juhtudest seda, mille pärast muretseme, ei juhtu. See, mis juhtub, on tavaliselt midagi, mille pärast me pole kunagi muretsenud.
Samuti doseeritakse meid pidevalt negatiivsest mõtlemisest, sest meedia kajastab peamiselt negatiivseid sündmusi. Nad teavad, et meid tõmbab rohkem see, mis on vale, kui see, mis on õige.
K: Kas teie mõtteviisi on võimalik muuta?
V: Selle asemel, et muuta oma mõtteviisi, soovitan muuta oma suhet oma mõtetega. Meil on iga päev umbes 50 000 spontaanset mõtet, pilti ja ideed. Olgu need positiivsed või negatiivsed, tungivad nad meie teadlikkusesse. Need, mis on negatiivsed, haaravad tõenäolisemalt meie teadlikkuse või muutuvad “kleepuvaks”.
Soovitan õppida oma mõtteid jälgima, mitte nendega tegelema. Mindfulnessi harjutamine võib teid mõtlemiskogemusest eemale viia. Näiteks:
- Pange tähele oma hingetõmmet või samme viie kuni kümne sekundi jooksul.
- Pange tähele kõike, mis võtab teie tähelepanu neilt eemale.
- Seejärel suunake end tagasi hingamise või sammude juurde.
Kui mõni negatiivne mõte teid häirib, märka midagi, millega olevikus tegeleda. Mida sa näed, haistad, kuuled, maitsed, tunned?
Tähelepanelikkus aitab meil ka programmeerida endasse tunde, mis on õige. Suudame süstemaatiliselt märgata, mis olevikus hästi läheb. Võime märgata midagi soodsat iga inimese kohta, kellega kokku puutume. Imetlussõnad aitavad meil märgata asjade õigsust.
Võime pidada tänupäevikut, otsides sündmusi, mis õnnestusid. Eriti kasulik on seda teha vahetult enne magamaminekut.
K: Kas mõtlemine muudab teie aju positiivselt?
V: Jah, me õpime, et kui muudame harjumusi, muudame ka aju vooluringe. Halbu harjumusi on raske heade vastu vahetada, sest need on sügaval ajus.
Kuid uute harjumuste kujunemisel kipuvad need kinni jääma ja muutuma automaatsemaks. Alguses võime treeningprogrammile vastu seista, kuid mõne aja pärast muutub see automaatselt. Samamoodi võime proovida kujundada uusi harjumusi selle ümber, kuidas me oma mõtetega suhestume.
Seetõttu kasutatakse teadvelolekut üha enam vahendina selliste probleemide nagu sotsiaalne ärevus, OKH ja depressioon raviks. Mindfulness aitab meil aktsepteerida asju nii, nagu need on, selle asemel, et olla alati parandamisrežiimis.
K: Mis juhtub, kui hakkate positiivsemalt mõtlema?
V: Teie mõtted mõjutavad seda, kuidas te oma elusse suhtute. Positiivne mõtlemine soodustab enese aktsepteerimist ja enesetõhusust.
Võib-olla on sul kinkida kingitus, mis muudab ümbritsevate elu paremaks. Teiste kiitmisel on selline mõju. See loob rõõmu. See paneb meid kõiki paremini tundma ja paremini toimima ning muudab maailma paremaks kohaks.
Positiivsuse praktiseerimine võib suunata teid ka teistsugusele tööviisile oma erialal. Kui olete näiteks advokaat, võiksite vahetada võistleja rolli asemel rohkem advokaadi rolli.
Positiivsuse arendamine võib isegi mõjutada meie käitumisviise, mille tulemusel tunneme end paremini ja kogeme oma elus paremaid tulemusi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oma negatiivset mõtlemist on võimalik ümber pöörata läbi teadliku enesejälgimise ja positiivsete mõttemustrite kasvatamise. Oluline on tunnistada oma negatiivsete mõtete mõju ning olla avatud uutele vaatenurkadele ja võimalustele. Positiivne suhtumine, enesearendamine ning enesearmastus on võtmetegurid negatiivse mõtlemise ümberpööramisel. Samuti aitab teadlikult keskenduda positiivsetele külgedele ning õppida kasutama erinevaid eneseabitehnikaid, nagu näiteks meditatsioon, hingamisharjutused või affirmatsioonid. Lõppude lõpuks on kõige olulisem mõista, et mõtlemise muutmine võtab aega ja järjepidevat pingutust, kuid see on võimalik ning tasub end igati ära.
Võib-olla tunnete huvi:
Kas pesupesemisvahend põhjustab teie lapsel nahalöövet?
7 uusaastalubadust oma südame tervise parandamiseks
Zika viirus | SFOMC
Zika viirus | SFOMC
Wolff-Parkinsoni-White’i sündroom | SFOMC
Siit saate teada, miks mõned inimesed higistavad rohkem kui teised
Kas olete oma abielu pärast stressis? Selle kallal töötamine võib samuti teie tervist aidata
Näpunäiteid biitsepsi valu kodus raviks