Mis on kõnekeelepatoloog (logopeed)?

Logopeed, kõne- ja neelamishäirete ravi. Nad töötavad imikute, laste ja täiskasvanutega, et aidata parandada suhtlemisoskusi. Need võivad aidata, kui teil on arenguhäire, neuroloogiline seisund või vigastus, mis ei lase teil tõhusalt suhelda või ohutult toitu või jooke tarbida.

Ülevaade

Mis on kõnekeelepatoloog (logopeed)?

Kõnekeele patoloog (SLP) diagnoosib ja ravib seisundeid, mis mõjutavad teie suhtlemis- ja neelamisvõimet. SLP-d töötavad igas vanuses inimestega.

Kommunikatsiooniekspertidena hindavad, diagnoosivad, ravivad ja ennetavad kõne-, keele-, hääle- ja neelamishäireid sünnist kuni vanaduseni.

Logopeedi jaoks on sobivam termin “kõnekeelepatoloog”. Siiski on nad sama pakkuja.

Mida teeb kõnekeelepatoloog?

SLP-d pakuvad haridust ja koolitust kõne-, keele-, hääle- ja neelamishäiretega tegelemiseks. Näiteks töötavad nad väikeste lastega, kellel on raskusi rääkimise või edastatava mõistmisega. Nad töötavad inimestega, kellel on probleeme arenguhäirete, ajuvigastuste, pea- ja kaelavähi ning neuroloogiliste seisundite tõttu.

Kõnepatoloogiga töötamine võib:

• Parandage oma kõnet. SLP-d aitavad teil luua helisid, millest teised aru saavad. Need aitavad teil helisid, sõnu, fraase ja lauseid kokku panna, et kõne sujuks.
• Parandage oma võimet teisi mõista ja ennast väljendada.SLP-d aitavad teil paremini mõista vestlust, lugemismaterjale ja žeste. Need aitavad teil end sõnade, žestide ja muude vahenditega väljendada.
• Aidake teil suhtluskeskkondades tõhusamalt suhelda. SLP-d aitavad teil paremini mõista vestlusi kujundavaid sotsiaalseid näpunäiteid, näiteks rääkides kordamööda ja vestluse ajal mitte liiga lähedal või liiga kaugel seisma.
• Aidake teil ohutult neelata. SLP-d aitavad teil paremini kontrollida lihaseid, mis võimaldavad teil toitu ja jooki alla neelata, kui teil on seisund, mis muudab neelamise raskeks või tunnete end imelikuna.
• Avage uusi suhtlemisvõimalusi, kui teie kõneoskus on piiratud või puudub. SLP-d soovitavad sideseadmeid, mis aitavad teil teistega suhelda, näiteks elektroonilisi tahvelarvuteid ja sideplaate. Nad saavad teid õpetada neid kasutama.

Milliseid haigusseisundeid ravivad kõnekeele patoloogid?

Kõnekeele patoloogid ravivad:

• Artikulatsiooni häired:Liigendushäiretega inimestel on raskusi rääkides lihastega õigesti helide moodustamisel.
• Kognitiivsed-suhtlushäired: Kognitiivse-suhtlushäiretega inimestel on raskusi suhtlemisega, kuna on häiritud tähelepanu, mõttekorraldus, mälu või muud funktsioonid, mis on seotud nende aju teabe töötlemisega.
• Keelehäired:Keelehäiretega inimestel on raske mõista, mida teised vestluse käigus räägivad, sõnu/fraase/jutte lugedes või end teistel arusaadavatel viisidel väljendades. Selektiivsed keelehäired ja afaasia on levinud keelehäirete tüübid, mida kõnekeelepatoloogid ravivad.
• Fonoloogilised häired:Fonoloogiliste häiretega inimesed suudavad oma lihastega helisid õigesti moodustada, kuid see, mis välja tuleb, rikub kõne kõlamise reegleid.
• Resonantsi häired: Resonantshäiretega inimestel on seisund, mis häirib helilainete liikumist läbi nende õhuõõnsuste (kõri, nina ja suu). Näiteks põhjustab suulaelõhe suuõõne lõhenemist, muutes heli vibratsiooni. See paneb inimesed kõlama, nagu nad räägiksid läbi nina või rohkem ninapidi.
• Sotsiaalse suhtlemise häired: Sotsiaalse suhtlemishäirega inimestel on sotsiaalsetes olukordades suhtlemisraskused. Neil võib olla raske mõista sotsiaalseid näpunäiteid, mis võimaldavad neil tõhusalt teisi mõista ja nendega kõne ja žestide abil suhelda. Üks näide on vestluse ajal õige kordamööda rääkimine.
• Kõnehäired: Kõnehäirete hulka kuuluvad mitmesugused seisundid, mis raskendavad inimese suhtlemist ja mõistmist. Näideteks on lapsepõlves esinev kõneapraksia, düsartria, kogelemine ja keeleside (ankyloglossia).
• Neelamishäired (düsfaagia): Düsfaagiaga inimestel on probleeme lihaste ja muude struktuuride kontrollimisega, mis võimaldavad neil toitu ja jooke ohutult alla neelata.
• Häälehäired (düsfoonia): Erinevad tingimused võivad mõjutada teie häälepaelu, muutes heli tekitamise keeruliseks. Häälehäirete hulka kuuluvad häälepaelte düsfunktsioon, häälepaelte kahjustused ja häälepaelte halvatus.
• Sugu kinnitav hääleteraapia (transsooline hääleteraapia): see teraapia aitab teil treenida oma häält, et see sobituks paremini teie sooga.

Kuigi kõnekeelepatoloogia praktikas seda sageli ei leita (sagedamini audioloogide juures), võivad SLP-d töötada ka kuulmispuudega elanikkonnaga, et aidata neil tõhusamalt suhelda.

Millist haridust ja koolitust on vaja, et saada kõnekeelepatoloogiks?

SLP-ks saamiseks on vaja kõrgharidust, kliinilist kogemust, riiklikku testimist, sertifikaati ja litsentsi. American Speech-Language-Hearing Associationi kliinilise pädevuse sertifikaadi teenimiseks vajavad SLP-d:

• Magistrikraad kõne-keelepatoloogias. Kraad peab pärinema audioloogia ja kõnekeelepatoloogia akadeemilise akrediteerimise nõukogu poolt akrediteeritud kraadiõppeprogrammist.
• Riikliku eksami sooritamine. Kandidaadid peavad sooritama riikliku eksami ja teenima hinde, mis vastab Ameerika kõne-keele-kuulmise assotsiatsiooni (ASHA) standarditele.
• Aspirantuuri stipendium. Pärast kraadi omandamist peavad koolitusel osalevad SLP-d töötama kogenud ja sertifitseeritud SLP alusel vähemalt 1260 tundi.
• Litsents. SLP-d peavad enne seda nõudvates osariikides praktiseerimist taotlema kõnekeelepatoloogia litsentsi.

Millistes tingimustes leiate kõnekeele patolooge?

Kõnekeelepatoloogid töötavad erinevate populatsioonidega, näiteks arenguhäiretega lastega koolides või neuroloogiliste häiretega täiskasvanutega haiglates. Sõltuvalt asukohast ja patsientide populatsioonist võivad SLP-d taotleda erisertifikaate. Praegu võivad SLP-d omada erialasertifikaati:

• Lapse keelehäired.
• Sujuvuse häired.
• Neelamishäired.

Kus töötavad kõnekeele patoloogid?

Kõnekeele patoloogid töötavad erinevates olukordades, sealhulgas:

• Abistavad elamisvõimalused.
• Ettevõtte seaded.
• Sõjaväebaasid.
• Erapraksis või kliinikud.
• Taastusravikeskused.
• Koolid.
• Kvalifitseeritud õendus-/pikaajahooldusasutused.

Millal peaksin pöörduma kõnekeelepatoloogi poole?

Teie esmatasandi arst võib suunata teid SLP-le. Või võite näha SLP-d, kui tunnete muret enda või kellegi teise pärast. See hõlmab (kuid mitte ainult) võimalust:

• Rääkige, mõistke ja väljendage ennast.
• Kasutage oma häält.
• Neelake toit või jook alla.
• Võtke suukaudseid ravimeid.

Täiendavad levinud küsimused

Kuidas kõnekeelepatoloog last aitab?

Kõnepatoloogid (SLP-d) töötavad lapseea kõnehäiretega lastega. Need aitavad lastel häälikuid ja sõnu õigesti moodustada. Need aitavad neil arendada kindlamat arusaama sellest, kuidas keelt mõista ja kasutada. SLP-d aitavad lastel arendada ka sotsiaalses keskkonnas keeleoskust, et teistega paremini suhelda.

Need võivad teie last aidata ka siis, kui tal on neelamisraskusi.

Mis vahe on logopeedil ja logopeedil?

Logopeed ja kõnekeelepatoloog on sama tervishoiuteenuse osutaja. Olenemata tiitlist diagnoosib ja ravib see tervishoiuspetsialist kõne-, suhtlemis- ja neelamisprobleeme.

Võite kohtuda kõnekeele patoloogiga (SLP) erinevatel põhjustel. Kui teil on raskusi rääkimise, suhtlemise või neelamisega, võib SLP aidata probleemi diagnoosida ja ravida. SLP võib aidata ka siis, kui olete mures, et teie lapsel on raskusi rääkimisega või kui lähedasel on pärast vigastust, näiteks insuldi, raskusi suhtlemisega. SLP-d võivad muuta teid teadlikumaks hooldajaks, et saaksite kõne- või neelamisraskustes lähedast toetada.