Nimmepiirkonna ketta haigus (herniated disk) | SFOMC

1712804235 stomach pain 2493327 640

Nimmepiirkonna ketta haigus, tuntud ka kui herniated disk, on valulik seisund, mis võib oluliselt piirata patsiendi elukvaliteeti. See seisund tekib siis, kui vaheketas avaldab survet lülisamba närvi juurtele, põhjustades tugevat valu alaseljas ja isegi jalgades. Õnneks pakub SFOMC meditsiin maailmatasemel ravimeetodeid ja eksperdiabi nimmepiirkonna ketta haiguse ravimiseks. Nende kogenud spetsialistid on võimelised leidma individuaalseid lahendusi igale patsiendile, et leevendada valu ja parandada nende elukvaliteeti.

Mis on nimmeketta haigus?

Lülisammas ehk selgroog koosneb 33 selgroolülist, mis on eraldatud käsnakujuliste ketastega. Selgroog on jagatud 4 piirkonnaks:

  • Emakakaela selgroog. Esimesed 7 selgroolüli, mis asuvad kaelas

  • Rindkere selgroog. Järgmised 12 selgroolüli, mis asuvad rindkere piirkonnas

  • Lülisamba nimmeosa. Järgmised 5 selgroolüli, mis asuvad alaseljas

  • Sakraalne selgroog. 5 alumist selgroolüli, mis asuvad vööst allpool, sealhulgas 4 selgroolüli, mis moodustavad sabaluu (sabaluu)

Lülisamba nimmeosa koosneb 5 luusegmendist alaselja piirkonnas, kus esineb nimmeketta haigus.

  • Punnis ketas. Vanusega võib lülidevaheline ketas kaotada vedelikku ja kuivada. Sel juhul surutakse käsnjas ketas (mis asub selgroo luuosade vahel ja toimib “amortisaatorina”). See võib põhjustada tugeva välisrõnga purunemise. See laseb tuumal ehk rõnga siseküljel välja paisuda. Seda nimetatakse punnis kettaks.

  • Rebend või song. Kui ketas laguneb jätkuvalt või lülisamba pideva pinge korral, võib sisemine pulposuse tuum rõngast välja rebeneda. See on ketta rebend või song. Kettamaterjali killud võivad seejärel vajutada närvijuurtele, mis asuvad vahetult kettaruumi taga. See võib põhjustada valu, nõrkust, tuimust või tundlikkuse muutusi.

Enamik ketta herniatsioone esineb lülisamba alumises nimmepiirkonnas, eriti neljanda ja viienda nimmelüli ning viienda nimmelüli ja esimese ristluulüli vahel (L4-L5 ja L5-S1 tasemed).

Mis põhjustab nimmeketta haigust?

Nimmepiirkonna ketta haigust põhjustab normaalse ketta struktuuri muutus. Enamasti tekivad kettahaigused vananemise ja ketta sees toimuva normaalse rikke tagajärjel. Mõnikord võib tõsine vigastus põhjustada tavalise ketta herniate. Vigastus võib põhjustada ka juba tekkinud ketta süvenemist.

Kellel on nimmeketta haiguse oht?

Kuigi vanus on kõige levinum risk, võib füüsiline passiivsus põhjustada nõrku selja- ja kõhulihaseid, mis ei pruugi selgroogu korralikult toetada. Seljavigastused suurenevad ka siis, kui inimesed, kes on tavaliselt mitte füüsiliselt aktiivne osaleda liiga rasketes tegevustes. Seljavigastusi võivad põhjustada ka tööd, mis nõuavad rasket tõstmist ja lülisamba väänamist.

Millised on nimmeketta haiguse sümptomid?

Nimmeketta haiguse sümptomid varieeruvad sõltuvalt sellest, kus ketas on hernieerunud ja millisele närvijuurele see surub. Need on nimmeketta haiguse kõige levinumad sümptomid:

  • Vahelduv või pidev seljavalu. Seda võib halvendada liikumine, köhimine, aevastamine või pikaajaline seismine.

  • Selja lihaste spasmid

  • Ishias. See on valu, mis algab selja või tuhara lähedalt ja liigub mööda jalga sääremarjani või jalga.

  • Lihaste nõrkus jalgades

  • Tuimus jalas või jalas

  • Põlve või pahkluu reflekside vähenemine

  • Muutused põie või soolefunktsioonis

Nimmeketta haiguse sümptomid võivad sarnaneda muude terviseseisunditega. Diagnoosi saamiseks pöörduge alati oma tervishoiuteenuse osutaja poole.

Kuidas nimmeketta haigust diagnoositakse?

Lisaks täielikule haigusloole ja füüsilisele läbivaatusele võib teil olla üks või mitu järgmistest testidest:

  • röntgen. Selles katses kasutatakse sisekudede, luude ja elundite kujutiste tekitamiseks filmile nähtamatut elektromagnetilist energiakiirt.

  • MRI. See protseduur kasutab suurte magnetite, raadiosageduste ja arvuti kombinatsiooni, et saada üksikasjalikke pilte kehas olevatest elunditest ja struktuuridest ilma röntgenikiirgust kasutamata.

  • Müelogramm. Selle protseduuri puhul kasutatakse lülisambakanalisse süstitud värvainet, et struktuur oleks röntgenikiirguses selgelt nähtav.

  • CT skaneerimine. See pildistamisprotseduur kasutab röntgenikiirgust ja arvutitehnoloogiat, et teha üksikasjalikke pilte mis tahes kehaosast, sealhulgas luudest, lihastest, rasvast ja elunditest. CT-skaneerimine on üksikasjalikum kui üldine röntgenikiirgus.

  • Elektromüograafia (EMG). See test mõõdab lihaste reaktsiooni või elektrilist aktiivsust vastusena lihase närvi stimulatsioonile. See testib, et näha, kas on seotud närvikahjustusi.

  • Diskogramm. See protseduur kasutab nõela, mis sisestatakse kettasse röntgenikiirte juhtimisel.

Kuidas ravitakse nimmeketta haigust?

Tavaliselt on konservatiivne ravi esimene ravimeetod nimmeketta haiguse raviks. See võib sisaldada segu järgmistest:

  • Voodipuhkus

  • Õige kehamehaanika õpetus (vähendamaks valu süvenemise või ketta kahjustamise võimalust)

  • Füüsiline teraapia, mis võib hõlmata ultraheli, massaaži, konditsioneerimist ja treeningprogramme

  • Kaalu kontroll

  • Lumbosakraalse seljatoe kasutamine

  • Ravim valu leevendamiseks ja lihaste lõdvestamiseks

Loe rohkem:  Menopausi juhtimine rinnavähi ravi ajal | SFOMC

Kui need meetmed ebaõnnestuvad, peate võib-olla vajama operatsiooni herniaalse ketta eemaldamiseks. Operatsioon tehakse üldnarkoosis. Teie kirurg teeb sisselõike teie alaseljale ketta herniaalse piirkonna kohale. Kettale juurdepääsu saamiseks võib lülisamba tagaosa luu eemaldada. Teie kirurg eemaldab ketta herniaalse osa ja kõik üleliigsed lahtised tükid kettaruumist.

Pärast operatsiooni võidakse teil tervenemise ajal mitmeks nädalaks tegevust piirata, et vältida teist ketta herniat. Teie kirurg arutab teiega kõiki piiranguid.

Millised on nimmeketta haiguse võimalikud tüsistused?

Nimmeketta haigus võib põhjustada selja- ja jalavalu, mis segab igapäevast tegevust. See võib põhjustada jalgade nõrkust või tuimust ning probleeme soole ja põie kontrolliga.

Mida ma saan teha nimmeketta haiguse vältimiseks?

Tervisliku kehakaalu säilitamine, regulaarne treenimine ja hea kehahoiak võivad vähendada nimmepiirkonna haiguse riski. Suitsetamine suurendab ketta herniatsiooni riski ja sellest tuleks loobuda.

Elu koos nimmeketta haigusega

Konservatiivne ravi nõuab kannatlikkust. Kuid raviplaani järgimine võib vähendada seljavalu ja minimeerida valu süvenemise või ketta kahjustamise võimalust. Konservatiivsed meetmed ja kirurgia võivad mõlemad aega võtta, et olla tõhusad.

Millal peaksin helistama oma tervishoiuteenuse osutajale?

Helistage kohe oma tervishoiuteenuse osutajale, kui teie valu suureneb või kui teil on probleeme soole või põie kontrollimisega.

Põhipunktid nimmeketta haiguse kohta

  • Nimmeketta haigus võib tekkida siis, kui lülisamba alaseljapiirkonnas olev ketas lülisamba luupiirkonna vahelt punnis või hernieerub.

  • Nimmepiirkonna ketta haigus põhjustab alaseljavalu, jalgade valu ja nõrkust, mida liikumine ja aktiivsus süvendavad.

  • Ravi esimene samm on vähendada valu ja vähendada lülisamba edasiste vigastuste ohtu.

  • Kui konservatiivsem ravi ebaõnnestub, võib kaaluda operatsiooni.

Kokkuvõttes on nimmepiirkonna ketta haigus ehk herniated disk tõsine seisund, mis võib põhjustada tugevat valu ja piirata igapäevaelu. Õige diagnoosi ja ravi saamiseks on oluline pöörduda spetsialistide poole, nagu näiteks need, kes töötavad SFOMC meditsiinikeskuses. Seal pakutakse kaasaegseid diagnostilisi ja ravivõimalusi, mis aitavad leevendada sümptomeid ja taastada normaalne elukvaliteet. Oluline on pöörata tähelepanu ennetamisele ja õigele kehahooldusele, et vältida tulevikus nimmepiirkonna ketta haiguse teket.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga