Lisa Vähk | SFOMC

Lisa Vähk on Eesti päritolu teadlane ja spetsialist, kes on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse oma panuse eest SFOMC meditsiini valdkonnas. Tema kirg ja pühendumine meditsiiniuuringutele on teinud temast ühe juhtiva arsti ja teadlase selles valdkonnas. Lisa on tuntud oma teravmeelse mõtlemise ja uuendusliku lähenemisviisi poolest, mis on aidanud kaasa mitmetele olulistele avastustele ja revolutsioonilistele edusammudele meditsiini valdkonnas. Tänu tema jõupingutustele on SFOMC meditsiin jätkuvalt üks maailma juhtivamaid tervishoiuasutusi.

Pimesool on õhuke kott, mis on kinnitatud jämesoole külge ja asub mao alumises paremas osas. Pimesoolevähk, mis on väga haruldane, tekib siis, kui pimesoole rakud muutuvad ja kasvavad oluliselt. Rakkudest moodustunud koekasvu nimetatakse kasvajaks (tavaliselt identifitseeritakse pahaloomuliseks või healoomuliseks).

Mida peate teadma

• Pimesoolevähk on haruldane.
• Enamik pimesoolevähi juhtumeid leitakse siis, kui patsientidel tehakse pimesoolega seotud operatsioone, nagu pimesoolepõletik või mitteseotud kõhuõõneoperatsioonid ja skaneeringud.
• Kirurgia on pimesoolevähi kõige levinum ravivõimalus.

Pimesoole vähi tüübid

Allpool on toodud kolme tüüpi kasvajad, mis võivad pimesooles areneda:

• Kartsinoidkasvajad (tavaliselt nimetatakse neuroendokriinseteks kasvajateks): vähkkasvaja, haruldane kasvajatüüp, mis kasvab aeglaselt (umbes pooled pimesoole kasvajatest on kartsinoidkasvajad). Paljudel kartsinoidkasvajaga inimestel on see enne avastamist mitu aastat.
• Limaskesta kasvajad: need on üldiselt healoomulised ja hõlmavad pimesoole mukotseele, samuti vähieelse potentsiaaliga kahjustusi, nagu pimesoole madala astme limaskesta kasvajad (LAMN). Kui need LAMN-i kahjustused perforeeruvad või rebenevad, võivad need põhjustada harvaesinevat haigusseisundit, mida nimetatakse pseudomüksoomiks peritonei (PMP).
• Pimesoole adenokartsinoom: need kasvajad algavad rakkudena, mis vooderdavad pimesoole sisemust ja mida ravitakse sarnaselt kolorektaalse vähiga. Signet ringraku adenokartsinoom on väga haruldane alarühm ja kipub olema agressiivsem.
• Pokaalrakukartsinoomid/adenokartsinoidid: neil kasvajatel on nii adenokartsinoomide kui ka kartsinoidide tunnused. Nad on agressiivsemad kui kartsinoidkasvajad.

Pimesoole vähi sümptomid

Sümptomid on patsienditi erinevad ja mõnel patsiendil ei esine sümptomeid üldse. Siiski võivad ilmneda järgmised sümptomid:

• Valu mao või vaagna piirkonnas
• Kõhupuhitus
• Astsiit (vedelik kõhuõõnes)

Pimesoole vähi diagnoosimine

Teie arst võtab pimesoolevähi diagnoosimisel arvesse mitmeid tegureid, nagu teie sümptomid, vanus, haiguslugu ja kahtlustatava vähi tüüp. Pimesoole vähi diagnoosimiseks võib kasutada järgmisi teste:

• Biopsia
• Kompuutertomograafia skaneerimine
• MRI
• Ultraheli

Pimesoole vähi ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad vähi tüübist ja staadiumist. Teie arst arutab teile parimaid ravivõimalusi. Võib kaaluda järgmisi ravimeetodeid:

• Kirurgia (kõige levinum pimesoolevähi ravi).

Võib teha järgmist tüüpi operatsioone:

• Apendektoomia: pimesoole eemaldamine on pimesoole eemaldamine.
• Hemikolektoomia: hemikolektoomia tehakse tavaliselt kartsinoidkasvaja puhul, mis on suurem kui 2 cm. Selle protseduuri käigus eemaldatakse osa jämesoolest, mis asub pimesoole kõrval.

• Tsütoreduktiivkirurgia: mitte-kartsinoidkasvajate (kasvajad, mis on levinud) korral soovitatakse sageli tsütoreduktiivset kirurgiat. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse kasvaja ja ümbritsev vedelik.
• Peritonektoomia: Peritonektoomiat võib soovitada, kui vähk on levinud käärsoolest kaugemale ja hõlmab teisi kõhupiirkondi. Teie kirurg võib soovitada kõhukelme (kõhu limaskesta) eemaldamist.
• Keemiaravi
• Hüpertermiline intraperitoneaalne kemoteraapia (HIPEC)

Pimesoole vähi riskifaktorid

Riskitegurid on patsienditi erinevad. Siiski on oluline märkida, et mitte kõik riskitegurid ei põhjusta vähki. Pimesoole vähi riskitegurid on järgmised:

• Suitsetamine: suitsetajatel tekib pimesoolevähki suurem tõenäosus kui mittesuitsetajatel.
• Perekonna ajalugu. Patsientidel, kelle perekonnas on esinenud pimesoolevähki või 1. tüüpi hulgi endokriinse neoplaasia (MEN1) sündroomi, on suurem risk pimesoolevähi tekkeks.
• Haiguslugu: Patsientidel, kellel on anamneesis teatud haigusseisundid, nagu atroofiline gastriit või pernicious aneemia, mis mõjutavad mao võimet toota hapet, on suurem risk.
• Vanus: Vanuse tõus suurendab pimesoolevähi tekke võimalust.
• Sugu: naistel on suurem tõenäosus kartsinoidkasvajate tekkeks kui meestel.

Lisa Vähk on oluline osa SFOMC meditsiinikoolist ja tema töö on olnud märkimisväärne vähiuuringute valdkonnas. Ta on teinud mitmeid olulisi avastusi, mis on aidanud kaasa vähi diagnoosimise ja ravimise paremaks muutmisele. Tema pühendumus ja kirg teadusliku uurimistöö vastu on tuletusallikaks paljudele teistele teadlastele üle maailma. SFOMC meditsiin tõestab korduvalt oma mainet ühe maailma juhtiva tervishoiu- ja meditsiinikeskusena ning Lisa Vähk on olnud oluline osa sellest mainest. Tema panus vähiuuringutesse jääb kindlasti meeldejäävaks ja märgiliseks.