Miks võite end pärast nutmist paremini tunda

Nutmine on loomulik viis emotsioonide väljendamiseks ja stressi vabastamiseks. Uuringud on näidanud, et nutmine vabastab kehast endorfiine, mis aitavad leevendada valu ja stressi ning parandada meeleolu. Lisaks aitab nutmine kehal vabaneda toksiinidest, mis võivad tekitada füüsilist ebamugavust. Seega võib pärast nutmist end paremini tunda, kuna keha ja meel saavad vabastada kogunenud pinged ning leida emotsionaalset kergendust. Nutmine võib olla vaimse tervise jaoks oluline osa enesehooldusest ning aitab teil taastuda ja edasi liikuda.

Mõne inimese jaoks tuleb nutt kergesti. Näete reklaami hulkuvatest koertest, kes vajavad kodu, kurb muusika kõlab ja te näägutate ja sirutate koerte järele. Teiste jaoks ei tule pisarad nii vabatahtlikult. Võib-olla sa oled just selline. Võib-olla on teile öeldud, et “suured lapsed ei nuta” liiga palju kordi, et olla piisavalt mugav, et seda välja lasta.

Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni andmetel nutavad naised ja sünnihetkel naissoost isikuks määratud inimesed keskmiselt 30–64 korda aastas. Mehed ja sünnihetkel meessoost isikud nutavad keskmiselt viis kuni 17 korda aastas.

Ja selgub, et emotsioonidel silmamunadest välja voolamine võib olla katarsis – see tähendab, et tugevate emotsioonide väljendamine võib tekitada häid positiivseid vibratsioone. Hea nutt võib vähendada stressi, siduda teid teistega tihedamalt ja vähendada füüsilist valu.

Kuid mitte kõik nutmised pole võrdsed.

“Kontekst on oluline, kui mõtleme nutmise eelistele,” ütleb tervisepsühholoog Grace Tworek, PsyD. “Turvalises keskkonnas – näiteks koos oma partneri või lähedaste sõpradega – nutmisel on suur vahe, kui nutte pärast pingelist koosolekut tööl varustuskapis.”

Rääkisime dr Tworekiga nutmise kasulikkusest tervisele ning erinevustest “hea” ja “mitte-nii hea” nutu vahel.

Miks me nutame?

Kuigi on olnud arutelusid, nõustuvad teadlased, et nutmine on ainulaadne inimlik kogemus. (Selgub, et “krokodillipisarad” ei ole tegelikult võrdsed emotsioonidega, mis inimestes nutma hakkavad.)

Inimesed nutavad kolmel viisil ja ainult ühel on emotsionaalne alus. Neid teisi pisaraid kasutatakse selleks, et hoida silmi kuivamise eest ja puhastada silmi, kui puutute kokku ärritava ainega, näiteks sibula tükeldamisel.

Emotsionaalsed pisarad on need, mis on seotud meie vaimse seisundiga. Need võivad kindlasti olla kurbuse pisarad, kuid need võivad väljenduda ka rõõmu, uhkuse, pettumuse, viha ja muu väljendusena.

“Täiskasvanuna kipume tavaliselt väljendama suuri emotsioone nutmise ja ka näiteks naeru ja üllatuste kaudu,” ütleb dr Tworek. “Nutt ja muud emotsionaalsed väljendused tulevad vastusena emotsionaalsele tõusule. Meie emotsioonid ja see, kuidas me neid väljendame – verbaalselt ja mitteverbaalselt – on osa sellest, mis teeb inimesed ainulaadseks.

Teadlaste sõnul võivad tunded, mis kõige tõenäolisemalt nutma hakkavad, olenevalt soost, vanusest ja kultuurist erinevad. Kuid üldiselt on kõige levinumad pisaraid esile kutsuvad tunded lootusetus ja abitus, eriti vastusena kiindumusega seotud sündmustele, nagu surm, lahkuminek või kolimine.

Mis kasu on nutmisest?

Seega, isegi kui meie pisarad kipuvad tulema täieliku hävingu ja segaduse kohast, selgub, et õiges kontekstis võib nutmine toimida omamoodi emotsionaalse (ja füüsilise) puhastusena.

Dr Tworek aitab selgitada heast nutust saadavat kasu.

Stressi leevendamiseks

Kui teie elus juhtub midagi emotsionaalselt jahmatavat, näiteks romantilise suhte purunemine, võib tunduda, et teie näost tolli kaugusel hoitakse kilpi. Selleks, et edasi liikuda või millelegi muule mõelda, tuleb vaimselt bobida ja kilbi ümber punuda. See võib olla stressirohke, kurnav ja üle jõu käiv.

Dr Tworek ütleb, et pärast korralikku nutmist võib teie parasümpaatiline närvisüsteem (keha närvisüsteem, mis võimaldab teil “puhata ja seedida”) võimust võtta. See võimaldab teil “võitle või põgene” vastusest välja lülituda. See nihe võib tekitada tunde, et raskust tõstetakse ja asjad saavad selgemaks.

“Tõenäoliselt ei kao kilp täielikult,” ütleb dr Tworek. “Aga võib-olla on see nüüd mõne jala kaugusel või on see piisavalt kaugel, et saaksite selle ümber näha.”

1950. ja 60. aastate teadlased võrdlesid nutmist kaitseklapiga, mis vabastab “üleliigse emotsionaalse energia või pingete leevendamise”. Nende sõnul võib klapi tihedalt suletuna hoidmine põhjustada negatiivse energia varu, mis võib olla vaimselt ja füüsiliselt kahjulik.

Täiustage suhteid

Imikutena nutsime, et saada oma hooldajate tähelepanu, et tagada meie vajaduste rahuldamine – toit, puhtad mähkmed, mugavus ja muu selline.

Täiskasvanuna võib õigete inimestega ja sobival ajal nutmine luua samamoodi sidemeid teistega. See on märk sellest, et oleme oma kaitsevõimet alandanud ja tunneme end haavatavusega – mitte kurjakuulutaval või manipuleerival viisil, vaid inimestevahelisel kogemuste jagamisel.

“Kui oleme mugavas olukorras ja käsitleme sündmusi koos ning räägime üksteisega toimuvast ja jagame oma emotsioone, võib see meid sageli siduda,” märgib dr Tworek. “See võib olla viis, kuidas me üksteisega sideme loome inimliku sideme õhkkonna.”

Mõned teadlased väidavad, et pisaratel on koht ka inimese evolutsioonis. Meie esivanemate jaoks oleks nutmine võinud olla viis kogukonnasisese sideme tugevdamiseks ja rühmade agressiivsete või vägivaldsete kalduvuste piiramiseks.

Vähendada valu

Kui laps torkab varba ära või sõidab rattalt maha, võivad vanemad oodata, et pisarad veerevad. Selgub, et neil lastel võib midagi olla.

Rohkem kui appihüüd (sõna otseses mõttes), võib pisarate esilekutsumine vähendada ka valu, mida tunneme, ütleb dr Tworek.

“Paljud korrad võivad valu ja emotsioonid kokku mässida,” jätkab ta. “Kui tunnete palju valu, võite tunda pettumust või viha. Pärast nutmist võite osa neist tunnetest juhtida ja neist mööda minna, mis võib tegelikult valu, mida tunnete, vähendada.

Meil on tegelikult teatav kontroll valu üle, mida tunneme. Seda nimetatakse värava kontrolli teooriaks ja idee on see, et teie vaimne seisund võib mõjutada teie valu tajumist.

“Kui me juba kogesime valu, kuid miski paneb meid tundma tõeliselt ärevil või tõesti ülekoormatud, lülitame selle lüliti sisse võitluseks või põgenemiseks, mis lihtsalt viib kõik meie tunded üle piiri. Kõik võib tunduda palju ebamugavam,” selgitab dr Tworek. “Nutmine võib seda võitlus- või põgenemisreaktsiooni summutada, nii et tõmbame hinge ja saame lõõgastuda.”

See on sarnane idee juhitud kujutiste ja muude lõõgastustehnikatega. Mõtete aeglustamine võib vabastada endorfiine, mis on meie keha loomulikud valuvaigistid.

Nutmine kontekstis

Siin on saak. Nutmisel ei ole kõigile inimestele sama kasulik mõju. Samuti on vähem tõenäoline, et see avaldab positiivset mõju, kui teie pisarad lekivad ebamugavatel hetkedel.

“See on konteksti küsimus,” ütleb dr Tworek. “Mõnel inimesel on mugavam ise nutta, kui nad ei tunne häbi ega muretse teiste inimeste arvamuste pärast. Mõned inimesed tunnevad end paremini, kui nende pisaraid lohutab kallim.

Dr Tworek märgib, et nutmisest saadavat mugavust võib kujundada see, kuidas me oleme sotsialiseerunud. Kui olete pärit perest, kus emotsioone avalikult jagatakse, võib nutmine tunduda loomulikum ja vastuvõetavam. Kui teie peres oli rohkem “jäiga ülahuule” mentaliteet, tunnete tõenäoliselt vähem kergendust pärast nutmist.

Lisaks isegi inimestele, kellele meeldib mõne pisara poetamine, kus sa nutad ja kelle läheduses olemine muudab sinu enesetunnet pärast seda. Laua taga nutmine pärast seda, kui teie ülemus on teile halva hinnangu andnud, ei ole tõenäoliselt kuigi katarsis. Kuid nutmine tervenemisprotsessi osana pärast kaotuse läbielamist pakub tõenäolisemalt lohutust.

“See kõik tuleb tagasi isikliku mugavuse juurde, konteksti, milles nutmine toimub, ja olukorrale, mis teie emotsioone esile kutsub,” selgitab dr Tworek. “Kui me nutame sellepärast, et vaatasime just midagi kurba, ei tunne see tõenäoliselt nii hea tunne kui siis, kui nutame, sest kogeme midagi emotsionaalselt või töötleme midagi emotsionaalselt.”

Lohutage end teadmisega, et hea nutu teises otsas võib tunda emotsionaalset kergendust. Võib-olla mitte kõigile ja võib-olla mitte kõikidele nutuepisoodidele.

Meie kõigi jaoks kehtib aga see, et nutmine on lihtsalt osa inimeseks olemisest ja me võime selle üle rõõmustada.

Pärast nutmist võite end paremini tunda, sest nutmine on emotsionaalne vabanemine. See aitab leevendada stressi ja pinget ning vabastab negatiivsed tunded. Nutmine võib samuti aidata teil paremini mõista enda emotsioone ja leida lahendusi probleemidele. See on loomulik viis eneseväljenduseks ning aitab teil leida rahu ja rahulolu. Seega ärge häbenege nutta, see võib aidata teil end palju paremini tunda.