Mäletsemine: kuidas see haruldane söömishäire võib lapsi mõjutada

rumination 142020227 770x533 1 650x428 1

Mäletsemine on salapärane ja sageli alahinnatud söömishäire, mis varjatult mõjutab lapsi üle kogu maailma. See haruldane seisund, mida iseloomustab toidu tahtmatu tagasiheide pärast söömist, võib viia tõsiste toitumis- ja terviseprobleemideni. Arusaam, kuidas see laste arengut ja heaolu mõjutab, on kriitilise tähtsusega. Selles lühikeses ülevaates uurime mäletsemise mõistet, selle põhjuseid ning jagame teavet selle diagnoosimise ja ravivõimaluste kohta.

On normaalne, et beebi sülitab seedesüsteemi arenedes ja söötmisest aru saab.

Kuid kui laps jätkab tagasivoolamist pärast esimest eluaastat, võib juhtuda midagi muud.

Tõenäoliselt häirib see nende seedimist, näiteks gastroösofageaalne refluks (jah, see võib ka lastel esineda), gastroparees või neelamisprobleem. Kui põhihaigust ei esine, võib lastearst hakata kaaluma mäletsemissündroomi.

Mäletsemine on haruldane söömishäire, mida iseloomustab seedimata või osaliselt seeditud toidu korduv tagasivool pärast söömist ilma iivelduse või oksendamiseta.

Eksperdid ei tea täpselt, miks see mõne lapse ja arengupuudega inimestega juhtub, kuid nad teavad, et see on tihedalt seotud ärevusega, ütleb laste- ja noorukite psühhiaater Tatiana Falcone, MD.

“Ärevus võib esineda nii mitmel erineval viisil – see võib tulla peavalu, kõhuvalu või mäletsemishäirena,” selgitab ta.

Siin on see, mida me teha sellest seisundist teada.

Õige diagnoosi saamine

Erinevalt teistest söömishäiretest sööb mäletsev laps toitu normaalselt. Alles pärast söömist – tavaliselt 30 minuti kuni tunni jooksul – voolab osa nende söödud toidust söögitorust ja maost tagasi suhu.

Vanemad võivad märgata, et mõned lapsed närivad ja neelavad toitu. Teised võivad selle välja sülitada.

Nad ei tee seda teadlikult; mäletsemine on õpitud refleksreaktsioon, ütleb dr Falcone. Ja kuna see on käitumisprobleem, käsitletakse seda palju teisiti kui seedeprobleeme, mistõttu vajab see hoolikat diagnoosimist.

“Kõigepealt peate mõtlema seedetrakti probleemidele,” ütleb dr Falcone. “Enne diagnoosi panemist tahame veenduda, et välistame kõik füüsilised seisundid, mis võivad seda põhjustada.”

Ravi algab käitumisteraapiaga

Paljud mäletsemishäiretega lapsed saavad kasu hingamistreeningust, mis õpetab nende diafragma söömise ajal lõdvestuma, ütleb dr Falcone.

Samuti võivad nad kasu saada muudest meetmetest, mis aitavad vähendada ärevust oma elus, nagu regulaarse magamis- ja söömisgraafiku järgimine ning lõdvestunud söögiajad, mida ei kiirustata.

„Ärevust võivad süvendada kodus valitsev stress, hooletussejätmine ja vanema-lapse vahelised probleemid,” ütleb dr Falcone.

Ta märgib, et hea uudis on see, et enamik lapsi suudab lõpuks oma mäletsemisnähtudest üle saada. Siiski on oluline, et vanemad teaksid, et neil võib hilisemas elus olla oht muude ärevushäirete tekkeks.

“Mõnikord läheb mäletsemishäire paremaks ja need kulgevad aastaid ja aastaid ilma sümptomiteta ning hiljem võime näha unehäireid või peavalusid või kõhuvalusid,” selgitab dr Falcone. “Seega on oluline õpetada mõnda neist käitumis- ja lõõgastustehnikatest, et aidata lastel ärevust kontrollida, sest need võivad olla kasulikud ka hiljem.”

Kui teie laps ajab pidevalt toitu tagasi, pöörduge esmatasandi arsti poole. Nad saavad alustada protsessiga, et aru saada, mis toimub ja vajadusel suunata teid seedespetsialisti või psühholoogi juurde.

Mäletsemine on harv söömishäire, mis võib lastel esineda tõsiste emotsionaalse või füsioloogiliste stressorite tagajärjel. Selle häire mõistmine ja varajane sekkumine on väga oluline, kuna see võib mõjutada lapse toitumist, arengut ja üldist heaolu. Spetsialistide õigeaegne nõustamine ja ravi võimaldavad mõjutatud lastel ületada seda tingimust ja taas normaalse toitumisharjumuse juurde naasta, tagades seeläbi nende tervikliku kasvu ja arengu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga