Mal de Débarquement’i sündroom (MdDS)

Mal de Débarquement’i sündroom (MdDS) on haruldane neuroloogiline seisund, mis avaldub tasakaaluhäiretena pärast pikemat veesõitu. Inimesed kurdavad tunnet nagu viibiksid endiselt lainetaval merel, kuigi on kindlal maapinnal. See pidev “kiikumise” tunne võib mõjutada igapäevaelu toiminguid ning sageli kaasnevad peavalud ja iiveldus. MdDS on aladiagnoositud ja vajab suuremat teadlikkust, et toetada neid, kes püüavad kohaneda oma igapäevase eluga selle salapärase ja kurnava seisundi keskel.

Mal de débarquementi sündroom (MdDS) on haruldane vestibulaarne häire, mis paneb sind tundma, nagu liiguksid isegi siis, kui sa seda ei tee. MdDS on tavaline pärast reisimist, eriti paadiga. Enamikul juhtudel kaovad MdDS-i sümptomid 24 tunni jooksul. Kuid mõnel juhul võivad need kesta kuid või isegi aastaid.

Ülevaade

Mis on mal de débarquement sündroom (MdDS)?

Mal de débarquement’i sündroom (MdDS) – see tähendab „madamineku haigus” – on haruldane seisund, mis paneb sind tundma, nagu liiguksid, isegi kui sa seda ei tee. “Maastumine” on sõna, mis kirjeldab paadist või lennukist väljumist. See võib põhjustada muutusi teie stabiilsuses või tasakaalus.

MdDS tekib tavaliselt pärast paadi- või merereisi, kuigi see võib juhtuda pärast lennureisi, pikaajalist maareisi ja isegi vesivoodil magamist. Mõnel juhul võib MdDS tekkida pärast mitteliikuvaid sündmusi (nagu operatsioon või sünnitus) või teadmata põhjuseta (spontaanne debarquementi sündroom).

MdDS on vestibulaarne häire, mis tähendab, et see mõjutab teie keha tasakaalusüsteemi. Vestibulaarsed häired tekivad tavaliselt teie ajust või sisekõrvast. Eksperdid usuvad, et MdDS on seotud teie aju võimega kohaneda teie ümbrusega, kui harjumatu liikumine (nagu vee peal purjetamine) peatub.

Keda MdDS mõjutab?

Igaüks võib haigestuda MdDS-i, kuigi 85% juhtudest mõjutab naisi ja inimesi, kelle sünnivanus on 30–60 aastat vana. MdDS-i esineb sagedamini ka migreeni põdevatel inimestel.

Kui levinud on MdDS?

Mal de débarquement sündroom (MdDS) on haruldane. Mõned uuringud näitavad, et Ameerika Ühendriikides on haigusseisund ligikaudu 150 000 inimesel.

Sümptomid ja põhjused

Millised on mal de débarquement sündroomi (MdDS) sümptomid?

MdDS-i sümptomid on tavaliselt järgmised:

• Kiikumise, õõtsumise või õõtsumise tunne.
• Ebakindlus.
• Tasakaalu probleemid.
• Segadus.
• Ärevus.
• Depressioon.
• Aju udu.

Need sümptomid süvenevad tavaliselt paigal seistes või lamades. Erinevalt mõnest teisest vestibulaarsest häirest ei põhjusta MdDS tinnitust (kõrvus kohinat), oksendamist, kuulmislangust ega pöörlemistunnet.

Mis käivitab mal de débarquement sündroomi (MdDS)?

Mal de débarquement sündroomi (MdDS) kõige levinum põhjus on merereisid või muud veepõhised tegevused. Näiteks inimesed, kes astuvad ristluslaevale, peavad tavaliselt kohanema (kohanema) vee peal olemise uue ja pideva liikumisega.

Kui neil on merejalad, saavad nad laeval liikuda, ilma et nad seintesse jookseksid. Pärast kaldale jõudmist “saab enamik inimesi oma maa jalad tagasi” kahe päeva jooksul. Inimesed, kellel on MdDS, tunnevad endiselt, et nad kiiguvad ja kõiguvad, kuigi nad ei ole enam laevas.

Vähem levinud MdDS-i käivitajad on järgmised:

• Lennukiga lendamine.
• Pikendatud maasõit (auto või rongiga).
• Liftidega sõitmine.
• Dokkidel kõndimine.
• Vesivooditel magamine.
• Virtuaalreaalsuse kaitseprillide kasutamine.

Spontaanse mal de débarquementi sündroomi või mitteliikumise MdDS-i vallandajad võivad tuleneda stressirohketest elusündmustest, näiteks:

• Sünnitus.
• Kirurgia.
• Peatrauma.

Diagnoos ja testid

Kuidas diagnoositakse mal de débarquement’i sündroomi (MdDS)?

Praegu pole ühtegi testi, mis kinnitaks MdDS-i diagnoosi. Tervishoiuteenuse osutajad peavad diagnoosi panema teie konkreetsete sümptomite ja terviseajaloo põhjal.

Tervishoiuteenuse osutajad võivad siiski teha teste, et välistada muud sarnased seisundid, nagu vestibulaarne migreen. Need testid võivad hõlmata järgmist:

• Vereanalüüsid.
• Kuulmistestid.
• Tasakaalu testid.
• Pildistamise testid, nagu CT (kompuutertomograafia) skaneeringud või MRI (magnetresonantstomograafia).

Juhtimine ja ravi

Kuidas vabaneda mal de débarquement sündroomist (MdDS)?

MdDS-i ravimiseks pole ühte kindlat viisi. Sageli kaob see iseenesest.

Vahepeal on võimalusi sümptomite leevendamiseks, kuid ravi toimib igaühe jaoks erinevalt. Võimalik, et peate proovima mitut asja, enne kui leiate midagi, mis teie jaoks sobib.

MdDS-ravi võib hõlmata:

• Ravimid.
• Aju stimuleeriv teraapia.
• Raviharjutused (vestibulaarne taastusravi).

Ravimid

Vastupidiselt sellele, mida arvate, ei paranda liikumishaiguse ravimid MdDS-i sümptomeid. Kuid mõnikord võivad ärevuse, depressiooni ja unetuse raviks kasutatavad ravimid aidata teie ebamugavust vähendada.

Kui teil on MdDS ja teil on ka sageli migreen, võib teie tervishoiuteenuse osutaja soovitada migreeniravimeid. Mõnel juhul võivad need ravimid aidata MdDS-i sümptomeid.

Aju stimuleeriv teraapia

See uuem teraapia kasutab teie aju erinevate osade aktiveerimiseks või pärssimiseks (surumiseks) elektrilisi signaale. Protseduuri ajal ühendab tervishoiuteenuse osutaja teie peanahaga spetsiaalsed elektroodid. Aju stimulatsiooniteraapia võib potentsiaalselt teie aju ümber koolitada, et ületada MdDS-i sümptomid.

Mal de débarquement ravi harjutused

Need harjutused, mida tuntakse ka kui vestibulaarset taastusravi, aitavad teil hallata MdDS-i põhjustatud tasakaaluprobleeme. Spetsiifilised ravimeetodid võivad hõlmata tasakaalu ümberõpetamist ja silmade liikumise kontrolli.

Tervishoiuteenuse osutaja võib soovitada teie konkreetsetele vajadustele kohandatud programmi. Enne tulemuste märkamist võib kuluda mitu seanssi.

Kui kaua võtab aega MdDS-ist taastumine?

Vastus sellele küsimusele on igaühe jaoks erinev. Kui enamik inimesi taastub 24 tunniga, siis mõned nädala või kahega. Teistel võivad sümptomid püsida aasta või kauem.

Ärahoidmine

Kas ma saan MdDS-i ära hoida?

MdDS-i ärahoidmiseks pole muud võimalust, kui püsivalt vältida teie sümptomeid põhjustanud päästikut. Kui teil on kalduvus MdDS-i episoodidele, rääkige oma tervishoiuteenuse osutajaga ravimitest, mis võivad aidata.

Väljavaade / prognoos

Kui kaua MdDS kestab?

Enamikul juhtudel kaob MdDS esimese 24 tunni jooksul. Isegi ilma ravita paraneb enamik inimesi ühe aasta jooksul. Kuid harvadel juhtudel võivad inimesed kogeda sümptomeid kuid või isegi aastaid.

Kas mal de débarquement kaob iseenesest?

Jah, enamikul juhtudel märkavad MdDS-iga inimesed paranemist 24 tunni jooksul.

Koos elamine

Mis tunne on elada mal de débarquement sündroomiga (MdDS)?

MdDS kaob tavaliselt 24 tunni jooksul iseenesest. Kui seda ei juhtu, peab teie tervishoiuteenuse osutaja tõenäoliselt välistama muud seisundid, näiteks vestibulaarse migreeni. See võib võtta katse ja vea. Kuigi see võib olla masendav, võib teie jaoks sobivaima lahenduse leidmine veidi aega võtta.

Millal peaksin tervishoiuteenuse osutajale helistama?

Kui tunnete liikumist isegi siis, kui te seda ei tee, peaksite sellest tervishoiuteenuse osutajale rääkima – eriti kui teie sümptomid kestavad kauem kui 24 tundi.

Milliseid küsimusi peaksin küsima oma tervishoiuteenuse osutajalt?

Kui teil on MdDS, on siin mõned küsimused, mida võiksite küsida oma tervishoiuteenuse osutajalt:

• Millised on minu ravivõimalused?
• Kui kaua teie arvates minu ravi kestab?
• Millal ma võin tulemusi näha?
• Mida saan teha, et vahepeal sümptomeid leevendada?

Mal de débarquement sündroom on haruldane. Kuigi sümptomid paranevad tavaliselt 24 tunni jooksul, võivad need mõnel juhul kesta kuid või isegi aastaid. Võib olla raske orienteeruda teie tunnetes ja emotsioonides, eriti pikaajaliste sümptomite korral. MdDS-iga inimestele on tugirühmad. Rääkimine teistega, kes läbivad sama asja, võib olla kasulik teie vaimsele ja emotsionaalsele heaolule. Küsige oma tervishoiuteenuse osutajalt ressursside ja uute ravimeetodite kohta, mis võiksid teie jaoks töötada.

Mal de Débarquement’i sündroom (MdDS) on häiriv seisund, mis väljendub tasakaaluhäiretes peale veesõidukist või lennukist mahatulekut. Sümptomid nagu kõikumine ja tasakaalukaotus võivad märkimisväärselt mõjutada igapäevaelu. Tähtis on mõista, et MdDS-i uurimine ja ravi käivad edasi ning patsiendid ei pea tundma end üksi. Toetusgrupid ja spetsialiseeritud ravimeetodid pakuvad lootust parema elukvaliteedi saavutamiseks. Seega jätkuv teadustöö on eluliselt tähtis paremate raviviiside arendamisel ja MdDS-i mõistmise süvendamisel.