Raske äge respiratoorne sündroom (SARS)

Raske äge respiratoorne sündroom, tuntud kui SARS, on hingamisteede infektsioon, mis pälvis maailma tähelepanu 2003. aastal, kui see kiirelt levis üle kogu maailma. See viiruslik haigus on põhjustatud koroonaviirusest ja avaldub tõsise pneumoonia vormis, kujutades endast olulist ohtu rahvatervisele. Tänaseks päevaks on SARS-i leviku tõkestamine üleilmne prioriteet, mille vastu võitlemisel on oluline mõista selle haiguse olemust ja levikuteid.

Raske äge respiratoorne sündroom (SARS)

Ülevaade

SARS on hingamisteede haigus, mida põhjustab SARS-iga seotud koroonaviirus (SARS-CoV). Koroonaviirused on inimeste ülemiste hingamisteede Haiguste, sealhulgas külmetushaiguste, sagedane põhjus ja põhjustavad loomadel mitmeid haigusi.

Esimene teatatud SARS-i juhtum ilmnes Hiinas 2002. aasta novembris. Sellest ajast alates on viirusest teatatud mujal Aasias (Vietnam, Taiwan, Malaisia, Singapur, Tai), Põhja-Ameerikas (USA ja Kanada) ja Euroopas. 2003. aasta juuni seisuga on haigus maailmas diagnoositud enam kui 8400 inimesel ja umbes 800 neist on surnud – ehk umbes 10 protsenti haigestunutest. Ameerika Ühendriikides on haigus diagnoositud vähem kui 100 inimesel ja ükski inimene pole surnud. Praegusel hetkel on ebaselge, mil määral see haigus võib edasi levida. Juhtumite arv kogu maailmas ja USA-s langes kiiresti ning siiani pole neid uuesti ilmnenud. Tervishoiuametnikud jätkavad haiguse jälgimist kogu maailmas.

Kuidas inimene SARSi haigestub?

Terviseeksperdid usuvad, et kõige levinum viis, kuidas inimesed SARS-i haigestuvad, on otsene kokkupuude nakatunud inimese nakkusohtlike materjalidega (nt hingamisteede eritis). Võimalikud SARS-i leviku viisid hõlmavad teiste inimeste naha või esemete puudutamist, mis on saastunud SARS-i nakatunud inimese köha või aevastamise tagajärjel tekkivate nakkuslike piiskadega. Võimalik, et SARS levib laiemalt õhu kaudu või muul hetkel teadmata viisil.

Senine teave viitab sellele, et SARS-i nakatunud inimesed levitavad haigust sümptomite ilmnemisel kõige tõenäolisemalt teistele. Ei ole teada, kui kaua enne või pärast sümptomite ilmnemist võib SARS-i teistele edasi anda.

Ameerika Ühendriikides on kõige suurem risk SARS-i haigestuda inimestel, kes on reisinud ja naasnud maailma piirkondadest, kus on teatatud paljudest SARS-i juhtudest. Maailma SARS-i puhangutega piirkondades on suurima riskiga inimesed olnud neil, kellel on olnud otsene lähedane kontakt nakatunud inimesega, näiteks need, kes jagavad SARS-i haigega majapidamist, samuti tervishoiutöötajad, kes hoolitsevad SARS-i patsientide eest.

Kui kaua kulub haiguse arenemiseks?

Pärast kokkupuudet SARSiga kulub haiguse arenemiseks 2–10 päeva. Nagu külmetushaiguse puhul, pidage meeles, et kõigil viirusega kokkupuutuvatel inimestel ei teki haigust.

Sümptomid ja põhjused

Millised on SARS-i sümptomid?

SARS-i diagnoosimiseks peab inimesel olema:

• Temperatuur üle 100,4 kraadi
• Üks või mitu hingamisteede haiguse sümptomit, nagu köha, õhupuudus, hingamisraskused või hüpoksia (normaalsest hapnikusisaldusest madalam veres) või kopsupõletiku või ägeda respiratoorse distressi sündroomi röntgenikiirgus. Need sümptomid tekivad 2–7 päeva pärast esmaseid sümptomeid, mille hulka kuuluvad peavalu, kehavalud ja üldine ebamugavustunne.
• Reisinud (kaasa arvatud transiit lennujaamas) viimase 10 päeva jooksul Mandri-Hiinasse; Hongkong; Hanoi, Vietnam; Singapur; Taiwan; või Kanadas Torontos või puutunud viimase 10 päeva jooksul tihedalt kokku kellegagi, kes on reisinud mõnda neist piirkondadest, kellel on diagnoositud SARS või kes on olnud tihedas kontaktis kellegagi, kellel on SARS.
• SARS-i laboratoorsed tõendid (SARS-iga seotud koroonaviiruse ja/või SARS-iga seotud koronaviiruse vastaste antikehade tuvastamine)

Mida teha, kui mul on kõik SARS-i sümptomid?

Proovige aevastades oma suu ja nina katta ning võimalusel kandke näomaski. Peske käsi sageli ja põhjalikult ning eriti pärast nina puhumist. Ärge jagage puudutatud esemeid pereliikmetega enne, kui need on seebi ja kuuma veega pestud. See hõlmab lauahõbedat, rätikuid ja voodipesu. Hoidke pinnad, nagu tööpinnad, ukselingid ja vannitoa inventar, puhtad, kasutades majapidamises kasutatavaid desinfektsioonivahendeid ja ühekordseid kindaid. Piirata suhtlemist väljaspool kodu 10 päeva jooksul pärast hingamisteede sümptomite ja palaviku möödumist. Ärge minge tööle, kooli ega muudesse avalikesse kohtadesse. Täiendavate juhiste saamiseks helistage oma perearstile.

Juhtimine ja ravi

Kas SARS-i raviks on olemas?

Praegu puuduvad ravimid, vaktsiinid või viirusevastased ravimid, mis oleksid täpselt suunatud SARS-i vastu. USA-s inimesi, kellel on diagnoositud SARS, koheldakse nii, nagu oleks neil kopsupõletik, mis tähendab, et neile määratakse antibiootikumid, kui arstid peavad seda vajalikuks. Õnneks näib enamik SARS-i haigestunud inimesi täielikult paranevat.

Vahendid

Mul on eelseisvad reisiplaanid väljaspool Ameerika Ühendriike, mida peaksin teadma?

Haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) koos Maailma Terviseorganisatsiooniga ajakohastavad sageli oma reisijuhiseid SARSi enda kohta saadud uue teabe ja haiguspuhangu teabe põhjal. Viimaste reisisoovituste saamiseks võtke ühendust nende organisatsioonidega.

CDC kontaktandmed
888 246 2675 (tasuta)

• Maailma Terviseorganisatsiooni teave
• www.who.int/topics/sars/en

Kui reisite maailma piirkondadesse, kus on esinenud palju haiguspuhanguid, palutakse teil naasmisel 10 päeva jooksul oma tervist jälgida ja pöörduda arsti poole, kui teil tekib palavik, millega kaasneb või millele järgneb köha ja/või on hingamisraskused.

Kokkuvõttes, raske äge respiratoorne sündroom (SARS) oli ülemaailmne tervishoiukriis, mis tõstatas olulisi küsimusi nakkushaiguste jälgimise ning rahvatervise reageerimissüsteemide kohta. See näitas, kui hädavajalik on Haiguste kiire tuvastamine ja piiramine, riikidevaheline koostöö ning tõhusad kommunikatsioonistrateegiad pandeemiatega toimetulekuks. Ehkki SARS on nüüdseks kontrolli alla saadud, on selle mõju globaalsele tervishoiupoliitikale ja Haiguste ennetamise praktikatele endiselt oluline.