Kuidas insuldihaigetega paremini suhelda

Insult on tõsine ja järjest enam levinud terviseprobleem, mis võib põhjustada laastavaid tagajärgi – füüsilisi, vaimseid ja emotsionaalseid. Taastumisprotsess võib olla keeruline ja pikk nii patsiendi kui tema lähedaste jaoks. Selles artiklis anname praktilisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas insuldihaigetega paremini suhelda, aidata neil kohaneda uue olukorraga ning toetada nende toimetulekut ja eneseusku. Õige suhtlemisviis aitab saavutada paremaid tervisega seotud tulemusi ja annab insuldihaigetele lootuse paremale elukvaliteedile.

Pärast insulti võivad käitumuslikud muutused varieeruda ja põhinevad insuldi raskusastmel ja ajuosal, kus insult esineb. Arutatakse vasaku aju vigastust ja paremat ajukahjustust.

Aju suurimal osal – ajukoorel – on kaks poolt (poolkera). Parem ajupoolkera kontrollib tunnetust (mõtlemist), emotsioone ja ruumilist orientatsiooni (kehaasendi tunnet). Vasak ajupoolkera kontrollib inimese ekspressiivset keeleoskust (rääkimisvõimet) ja vastuvõtlikku keeleoskust (võime mõista, mida teised räägivad).

Parema aju insult ja suhtlemisraskused

Parema ajuga suhtlemisraskusi võib alguses olla raske märgata. Nende raskuste hulka võivad kuuluda vähene tähelepanu ja vähenenud taju. Parema ajurabanduse üle elanul võib olla raskusi teabe (visuaalse ja verbaalse) töötlemisega ja kognitiivsete (mõtlemisoskuste) vähenemisega, nagu halb otsustusvõime, lühike tähelepanuvõime ja lühiajaline mälukaotus.

Hooldajad saavad astuda samme, et aidata insuldi üleelanutel toime tulla parema ajukahjustuse piirangutega, kui nende piirangud on tuvastatud. Siin on mõned näpunäited.

• Hoidke turvalist keskkonda. Kõiki esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nt mürgid, puhastuskemikaalid ja teravad esemed), tuleb hoida kindlas kohas.
• Julgustage insuldi üleelanut täielikult skannima (nägemiseks pead küljelt küljele pöörama) oma ümbrust, et kompenseerida nägemisvälja kaotust või vasaku külje tähelepanuta jätmist.
• Tunnistage kahjustatud kehaosa endiselt insuldi üleelanud osaks.
• Pakkuge abi ja julgustage insuldi üleelanut abi vastu võtma, kui teda pakutakse.
• Olge tundlik insuldi ellujäänu nägemis- ja sensoorsete raskuste suhtes. Näiteks asetage esemed, mida inimene võib vajada, paremale küljele, kui tal on probleeme vasakul küljel olevate asjade nägemisega või tajumisega.
• Minimeerige keskkonna segadus ja segajad. Liigne visuaalne või kuuldav (heli) stimulatsioon keskkonnas võib olla ohtlik ja segadust tekitav. Rahulik ja vaikne ümbrus võib aidata inimesel keskenduda antud ülesandele.
• Aidake vältida vigastusi, mis võivad tuleneda suutmatusest määrata sügavust ja kaugust.
• Veenduge, et asjade (nt mööbel ja ukseavad) teravad servad oleksid selgelt märgistatud või kaitstud.

Parema ajukahjustusega insuldi üleelanutel on sageli kõne- ja suhtlusprobleemid. Paljudel neist isikutest on suu ja näo vasaku poole lihaste nõrkuse või kontrolli puudumise tõttu raskusi kõnehelide õigesti hääldamisega. Seda nimetatakse “düsartriaks”.

Vasaku aju insult ja suhtlemisraskused

Vasaku ajuinsuldi üle elanutel võivad tekkida suhtlemisprobleemid ja parema külje halvatus (kasutamise kaotus). Suhtlemisprobleemid võivad mõjutada ellujäänu vastuvõtuvõimet (mõistmist) või väljendusvõimet (sõnade väljatoomine). Seda nimetatakse “afaasiaks”. Neil võib esineda ka hägune kõne parempoolsest näost ja/või suu nõrkus, mida nimetatakse düsartriaks.

Suheldes insuldi üleelanud inimesega, kellel on suhtlusprobleemid (afaasia), on kasulik:

• Ole kannatlik.
• Kõrvaldage segajad. Lülitage teler välja, piirake kõrvalist müra.
• Jätke küsimused lihtsaks, et ellujäänu saaks vastata jah või ei.
• Hoidke käsud ja juhised lihtsad.
• Rääkige tavalise häälega ja tavalise valjul.
• Andke inimesele aega teabe töötlemiseks, samuti küsimustele või käsklustele vastamiseks.
• Ärge kiirustage ellujäänut oma küsimustele või kommentaaridele vastama.
• Pöörake vastu kiusatusele vastata tema eest küsimustele.

Insuldi üleelanutel võib pärast insulti tekkida raskusi suhtlemisoskusega. Suhtlusprobleemid võib jagada kahte põhikategooriasse: afaasia ja motoorsed kõnehäired.

Afaasia

Lihtsamalt defineerituna on afaasia normaalse suhtlemisvõime kaotus, mis tuleneb kahjustusest, tavaliselt aju vasakpoolses osas, kus asub sidekeskus.

Seisund võib mõjutada inimese võimet mõista, mida talle öeldakse või mida temalt küsitakse (kuulmine).

Afaasia võib mõjutada ka lugemis-, kirjutamis- ja numbritega tegelemise võimet. Teie kõnepatoloog võib anda teile lisateavet afaasia ja motoorsete kõnehäirete kohta.

Motoorse kõne häired

Mõnel insuldi üleelanutel võib esineda udune või moonutatud kõne lihasnõrkuse (düsartria) või motoorse programmeerimise ja kõnelihaste koordineerimise (apraksia) tõttu.

Kõnekeele patoloogil võidakse paluda hinnata patsiendi suhtlemisoskusi ja arutada perega võimalusi, kuidas parandada suhtlemist insuldi üle elanuga. Samuti soovitab kõnekeelepatoloog pärast haiglast väljakirjutamist edasisi jälgimismeetmeid.

Lisateavet afaasia kohta saate ka järgmistelt veebisaitidelt:

• American Speech-Language Hearing Association (ASHA)
• Ameerika Insuldiliit

Insuldihaigetega parema suhtlemise tagamiseks peame olema kannatlikud, empaatilised ja tähelepanelikud. Oluline on õppida tõhusaid suhtlusstrateegiaid, sealhulgas kõne, žestide ja kehakeele kasutamist. Samuti tuleb olla sõbralik ja lugupidav, arvestades patsiendi erinevusi. Toetav ja mõistev suhtlemine aitab parandada insuldihaige elukvaliteeti ning vähendada nende hirmu ja ebakindlust.