Kuidas hallata ärritunud soole sündroomi oma ajuga

Ärritunud soole sündroom (IBS) on kõhuvalu ja ebamugavustunde hulka kuuluv seedehäire, mille all kannatab suur hulk inimesi. Käesolevas artiklis uurime, kuidas saate oma ajuga töötades leevendada IBS-i sümptomeid ja parandada oma elukvaliteeti. Avastage, kuidas psühholoogilised strateegiad ja teadlikud lähenemisviisid aitavad teil edukamalt toime tulla IBS-iga ning tagada parema enesetunde ja heaolu.

Ärritatud soole sündroomi (IBS) kõhuvalu, gaasid, kõhulahtisus või kõhukinnisus võivad ärritada rohkem kui teie soolestikku. Pidevad sümptomid võivad ärritada ka teie meelt, pannes teid tundma ärevust, masendust, ärritust või lihtsalt vihast.

Need negatiivsed emotsioonid ei ole IBS-i jaoks head. Uuringud näitavad, et emotsionaalne stress võib seedetrakti sümptomeid halvendada.

Aju-kõhu ühendus

Teie aju ja seljaaju moodustavad teie keha kesknärvisüsteemi. Närvirakud ja neurotransmitterid, mis on kemikaalid, mis saadavad signaale ühest närvirakust teise, jooksevad teie ajust läbi keha. Neid, mis kulgevad mööda teie seedetrakti – sealhulgas läbi mao ja soolte – nimetatakse enteraalseks närvisüsteemiks.

“Teie aju ja kõht räägivad üksteisega läbi selle närvivõrgu,” ütleb dr Scheman. “Ja nad reageerivad samadele neurotransmitteritele. See selgitab, miks emotsionaalne distress võib põhjustada seedehäireid ja vastupidi.

Dr Scheman lisab, et mõned meie emotsioonide eest vastutavad neurotransmitterid, nagu serotoniin, toodetakse tegelikult soolestikus. “Võib-olla sellepärast kirjeldame oma emotsioone soolestikuga seotud terminites. Võib-olla sellepärast me ütleme, et asjad on “kõhutundega” või “iiveldavad”.

Stress omakorda vabastab põletikku soodustavaid aineid, suurendades põletikku meie soolestikus ja mujal. See võib mõjutada meie immuunsüsteemi ja ka meie soolestiku võimet korralikult toimida.

Samuti võib see aeglustada või kiirendada soolestiku motoorikat, seedetrakti lihaste liikumist. Näiteks võib stress teie kesknärvisüsteemis esile kutsuda võitle-või-põgene-reaktsiooni. Teie hormoonid ja neurotransmitterid hakkavad pumpama ja teie enteraalne närvisüsteem reageerib seedimist aeglustades või peatades, et varuda energiat ohtude tõrjumiseks. Ja see aeglasem seedimine võib põhjustada kõhuvalu või muid seedetrakti probleeme.

Teisest küljest lisab dr Scheman, et soolestiku kiirem liikuvus võib põhjustada selliseid probleeme nagu kõhulahtisus.

Muuda oma aju, muuda oma sisetunnet

Selle aju-soolestiku ühenduse tõttu võivad seedetrakti- ja käitumismeditsiin koos ravida IBS-i ja muid seedehäireid. Mõnikord on jätkuvate sümptomitega toimetulemiseks vaja mõlemat.

IBS-i käitumismeditsiinilised ravimeetodid hõlmavad järgmist:

• Lõõgastusteraapia. “Progressiivne lihaste lõdvestamine ja juhitud kujundid võivad aidata vähendada teie keha reaktsiooni stressile,” ütleb dr Scheman. “See treening võib aidata teie keha ja vaimu rahustada ning aidata teil paremini magada, mis soodustab ka paranemist. Sügav lõõgastus paneb teie aju vabastama endorfiine, teie keha loomulikku valuvaigistit.
• Kognitiiv-käitumuslik teraapia. Mõtte- ja käitumisviisi muutmine võib parandada teie keha reaktsiooni stressile. “Sa õpid toimetulekuoskusi, nagu keskendumine positiivsetele emotsioonidele, kehaline aktiivsus ja rõõmu leidmine,” ütleb dr Scheman. “Muuda oma mõtteid, muuda oma aju, muuda oma sisetunnet.”
• Biotagasiside. See käitumuslik tehnika võimaldab teil kontrollida keha funktsioone, nagu käte temperatuur, hingamine või südame löögisagedus. Näiteks võite stressi korral aeglustada pulssi või lõõgastuda hingamist.

Kas käitumismeditsiin võib teid aidata?

Sellised käitumismeditsiini meetodid võivad aidata parandada teie meeleolu ja elukvaliteeti. Ja see võib tähendada vähem IBS-i ägenemisi.

Kui ravimid või muud ravimeetodid teie IBS-i ei aita või kui märkate, et stress muudab teie sümptomid hullemaks, võtke kindlasti ühendust oma tervishoiuteenuse osutajaga, et näha, milliseid järgmisi samme võiksite kaaluda.

Lõppkokkuvõttes on ärritunud soole sündroomi (IBS) ennetamine ja leevendamine oluline osa selle seisundi hallamisest. Seetõttu tuleks keskenduda oma aju tööle: õppida stressi juhtimist, luua tervislikud eluviisid, harjutada toitumist ja suhet toiduga ning vajadusel pöörduda erialaspetsialistide poole. IBS-i mõistmine ja õige juhendamise järgimine aitab parandada elukvaliteeti ning vähendada sümptomite mõju igapäevaelule.