13 levinud epilepsia müüti, kummutatud

Käesolevas artiklis uurime 13 levinud epilepsia müüti ja nende tegelikku tõde. Kuigi epilepsia on laialt tuntud haigus, on palju valeinformatsiooni, mis aitab levitada eelarvamusi ja valehirmu. See artikkel annab põhjaliku ülevaate 13 armastatust müüdist, mida tuleks kummutada, et aidata vähendada epilepsiaga seotud stigma ning mõista haiguse tegelikku olemust.

Mõned müüdid epilepsia kohta on sajandeid vanad, kuid püsivad endiselt. Epilepsiakeskuse direktor Imad Najm, MD, lükkab ümber 13 kõige levinumat müüti epilepsia kohta:

1. müüt: kui teil on olnud krambihoog, on teil epilepsia.

Fakt: Inimesel diagnoositakse epilepsia, kui tal on kaks või enam provotseerimata (“ärast selgest”) hoogu, mis esinevad rohkem kui 24-tunnise vahega. Kuid kui miski provotseerib krambihoogu, näiteks liigne joomine, unehäired või uus ravim, ei ole need epilepsiaga seotud.

2. müüt: epilepsiahaiged on vaimselt haiged või emotsionaalselt ebastabiilsed.

Fakt: Epilepsia on katustermin, mis hõlmab mitut tüüpi krampe ja epilepsiahäireid. See on funktsionaalne, füüsiline, mitte vaimne probleem ja sellel on palju tuvastamatuid põhjuseid.

3. müüt: epilepsiahaiged pole nii targad kui teised.

Fakt: Epilepsia mõjutab inimese mõtlemisvõimet vähe või üldse mitte, välja arvatud mõned krambid, lühikese aja jooksul pärast teatud epilepsiahooge ja mõnikord teatud epilepsiavastaste ravimite kõrvaltoimena.

4. müüt: inimesed, kellel on krambid, ei tule toime kõrge survega ja nõudlike töödega.

Fakt: Sageli saavad ja teevad. Enamikku elukutseid, sealhulgas äri, valitsuse, justiitssüsteemi, spordi ja meditsiini kõrgeimate tasandite kutsealasid, saab epilepsiahaigeid kasutada.

5. müüt: on lihtne aru saada, millal kramp on tulemas.

Fakt: Me ei saa veel ennustada, millal krambid algavad, kuigi mõned patsiendid ütlevad, et nad tunnevad mõne sekundi jooksul pärast krambihoogu lühiajalist tunnet – mida me nimetame “auraks”. Uuringud on käimas ja hõlmavad koerte koolitamist, et tuvastada krambihoogude algust.

6. müüt: krambid teevad haiget.

Fakt: Inimene on teadvuseta ja ei tunne enamiku krampide ajal valu. Seejärel võib patsient tunda ebamugavust, kui ta kukub maha, tal on lihasvalu või kui ta hammustab keelt (grand mal krambi ajal).

Müüt 7: Epilepsia on kõige levinum lastel.

Fakt: Epilepsia esineb kõige sagedamini nii väga noortel kui ka eakatel. Kuid see võib areneda igas vanuses.

8. müüt: krambihoo ajal võib inimene alla neelata või keele lämbuda.

Fakt: Võimatu. Halvim, mis krambihoo ajal juhtuda võib, on see, et inimene võib oma keelt hammustada.

9. müüt: krampi põdevale inimesele peaksite midagi suhu sundima.

Fakt: Ärge kunagi pange inimesele midagi suhu, kui tal on krambid. See võib neid tegelikult vigastada. Pöörake inimene ühele küljele, hoidke teda lähedal asuvatest objektidest ohutus kauguses ja laske krambil kulgeda. Kui näete stressi märke või kui krambid püsivad kauem kui paar minutit, helistage numbril 9-1-1.

10. müüt: epilepsiat ei saa tõhusalt kontrollida.

Fakt: Epilepsia raviks, minimeerimiseks, kontrolli all hoidmiseks ja isegi õigetel tingimustel kõrvaldamiseks on palju viise. Epilepsiavastaste ravimitega on peaaegu 70% patsientidest võimalik epilepsiahooge piisavalt kontrollida. Ülejäänud 30% on võimalikud operatsiooni kandidaadid, kuid see sõltub sellest, kust epilepsia ajus pärineb.

Müüt 11: Epilepsiaga naised ei saa või ei tohiks rasestuda.

Fakt: Epilepsia ei mõjuta üldjuhul naise võimet rasestuda ja avaldab minimaalset mõju lapse arengule. Kui aga naised võtavad epilepsiavastaseid ravimeid, on sünnidefektide risk 2–10%. “See on suurem mure,” ütleb dr Najm. Inimesed saavad riski minimeerida, tehes tihedat koostööd neuroloogi ja Ob/Gyniga.

Müüt 12: epilepsiaga inimesed annavad selle edasi oma lastele.

Fakt: “Mõnda epilepsia vormi põdevate vanemate lastel on suurem risk sellesse haigestuda, kuid risk on väga madal,” ütleb dr Najm. Seda seetõttu, et ühe geeni probleem põhjustab harva epilepsiat; see hõlmab tavaliselt mitme geenidefekti kombinatsiooni.

13. müüt: epilepsiaga ei saa elada täisväärtuslikku ja normaalset elu.

Fakt: Epilepsia võib mõjutada inimese elustiili, kuid te võite elada täisväärtuslikku elu, ütleb dr Najm. “Ela oma elu, kuid ela mõõdukalt. Vältige elustiilis äärmusi.” Enne kui hakkate midagi uut tegema, soovitab dr Najm: “Küsige endalt: “Kas ma saaksin endale või kellelegi teisele haiget teha, kui mul oleks krambid?” Kui vastus on “jah” ja krambid ei ole hästi kontrolli all, peaksid inimesed seda tegevust vältima või olema väga ettevaatlikud.

Kokkuvõtvalt on artiklis esitatud 13 levinumat epilepsia müüti üksikasjalikult ümber lükatud. Müüdid nagu epilepsia on nakkav, vaimne haigus või tingitud karistusest, on osutunud täiesti alusetuks. Artiklis selgitatakse, et epilepsia on neuroloogiline häire, mille põhjused võivad olla erinevad ning seda ei saa vältida karistusega. Samuti on toodud välja oluline teave epilepsia kohta, et aidata kaasa ühiskonna teadlikkuse ja lahtiseletamise paranemisele.