Category Archives: Kehasüsteemid ja organid
Inimkeha on keeruline süsteem, mis koosneb erinevatest organitest, mis töötavad koos, et tagada selle nõuetekohane toimimine. Alates meie südamepekslemisest kuni toidu seedimiseni juhivad meie kehas kõiki protsesse erinevad süsteemid ja nende vastavad organid. Üks oluline süsteem on hingamissüsteem, mis vastutab hapniku sissevõtmise ja süsinikdioksiidi väljutamise eest. Kuigi me mõtleme sageli kopsudele kui peamisele kaasatud organile, mängivad selles keerulises protsessis sama olulist rolli ka muud osad, nagu hingetoru, bronhid ja diafragma.
Teine kehasüsteem, mida ei saa tähelepanuta jätta, on seedesüsteem. Lisaks toidu lagundamise ilmselgele funktsioonile koosneb see süsteem elundite võrgustikust, nagu magu, maks, sapipõis, kõhunääre ja sooled, mis kõik aitavad kaasa toitainete imendumisele ja jäätmete eemaldamisele. Lisaks üllatab paljusid inimesi teadmine, et ka meie nahka peetakse elundiks – see on tegelikult meie keha suurim organ! See mitte ainult ei kaitse meid väliste jõudude eest, vaid toimib ka temperatuuri regulaatorina higi tootmise kaudu.
Meie kehasüsteemide ja nende organite keerukuse mõistmine võib anda meile sügavama hinnangu selle kohta, kui tähelepanuväärne meie keha tegelikult on. Need süsteemid töötavad harmooniliselt koos, et säilitada üldine tervis ja heaolu. Nii et järgmine kord, kui hingate hinge või naudite einet – pidage meeles, et see ei ole ainult üks organ, mis teeb kogu töö; see on keerukas sümfoonia, mida orkestreerib arvukad süsteemid, mis töötavad käsikäes!
Somaatiline mutatsioon vs. idutee mutatsioon
Teades erinevaid mutatsioonitüüpe, on oluline mõista kahe peamise tüübi – somaatilise mutatsiooni ja idutee mutatsiooni [...]
okt.
Immuunsüsteem: osad ja tavalised probleemid
Immuunsüsteem on meie keha bioloogiline kaitsemehhanism, mis aitab meil võidelda Haiguste ja infektsioonide vastu. Sellel [...]
okt.
Mis on baroretseptori refleks?
Teie baroretseptori refleks hoiab teie vererõhku stabiilsena, kui kogete midagi, mis seda tõstab või langetab. [...]
okt.
Elastiin: mis on, struktuur, funktsioon ja toidulisandid
Teie keha toodab loomulikult valku elastiini. Elastiin aitab teie keha kudedel ja organitel venitada. Toidulisandid [...]
okt.
Günekoidne vaagen: mida see tähendab ja muud tüübid
Günekoidne vaagen on üks levinumaid vaagnavorme inimestel, kellele on sünnil määratud naine (AFAB). Kui teil [...]
okt.
Koletsüstokiniin: hormooni funktsioon ja määratlus
Koletsüstokiniin on teie peensooles toodetav hormoon. See mängib seedimisprotsessis olulist rolli. Kui rasvad ja valgud [...]
okt.
Subklavia veen: asukoht, anatoomia ja funktsioon
Teie parempoolne subklaviaalne veen ja vasak subklaviaveen kulgevad teie rangluu all mõlemal pool keha. Nad [...]
okt.
Nahanärv: funktsioon, anatoomia ja sellega seotud seisundid
Teie saphenoosnärv jookseb mööda teie jala tagaosa. See võimaldab tunda põlve, sääre, labajala ja pahkluu. [...]
okt.
Neerupealise medulla: mis see on, funktsioon ja haigused
Neerupealise medulla on teie neerupealise sisemine osa. Neerupealiste medulla hormoonid, adrenaliin ja noradrenaliin, mängivad teie [...]
Aordiklapp: funktsioon, asukoht ja anatoomia
Teie aordiklapp on üks teie neljast südameklapist. See ühendab teie südame vasakut külge teie aordiga. [...]
okt.